Sõnasäuts

  • Autor: Vários
  • Narrador: Vários
  • Editor: Podcast
  • Duración: 3:13:48
  • Mas informaciones

Informações:

Sinopsis

Sõnasäuts | Vikerraadio | ERR

Episodios

  • Sõnasäuts. Melutama

    27/12/2017 Duración: 50s

    Tuletis sõnast “melu” - lärm, kära, õiendamine. “Ei jäänud pikalt melutama.” Etümoloogiasõnaraamat ütleb, et sõna “melu” on laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal, mis laiemalt võeti kasutusele 20. sajandi teisel poolel. Üksikuid teateid on tüve kohta kirderannikumurretest, melu 'lärm', meluma' käratsema', kuid kirjakeelt ei ole need ilmselt mõjutanud. Kellele on elu melodraama, kellele meludraama.Keiti Vilmsi sõnasäutsud on eetris teisipäevast neljapäevani kell 7.25.

  • Sõnasäuts. Õgilas

    26/12/2017 Duración: 56s

    “Mul on söömepiinad”, võib küll igaüks pärast suuri söömapühi öelda.Leidsin sellise harvaesineva sõna nagu “õgilas”, mille tähenduseks ablas, söölas.“Õgilale loomale kõlbas kõik.” “Mutt on õgilas loom.”Eduard Vilde raamatus “Külmale maale” on kasutatud ka sõna “nägal”, mis murdes ahnet ja ablast tähendab. “Laste nägalad pilgud.”Paul Saagpaku sõnaraamatus on aga ära toodud Johannes Aaviku loodud sõna “aplama” - ahnelt haarama, ette ahmama.Keiti Vilmsi sõnasäutsud on eetris T-N kell 7.25.

  • Sõnasäuts. Jõulu(tehte)d

    21/12/2017 Duración: 02min

    Ühestki muust pühast ei ole nii palju vanu kombeid säilinud kui jõuludest. Eesti folklorist Matthias Johann Eisen kogus eestlaste kombed ja tavad kokku juba 1931. aastal. Tsiteerin lõiku tema raamatust “Meie jõulud”, peatükist “Jõulu nimi ja pikkus”:

  • Sõnasäuts. Vooster

    20/12/2017 Duración: 02min

    Ühes mälumängusaates esitati küsimus: “Millist sõna kasutas Ferdinand Johann Wiedemann tähenduses “õpihimuline”?Vastusevariandid: viidervomm, koljak, rimmel või vooster. Õigeks vastuseks osutus “vooster”. Voostri tähenduseks aga eesti keele seletavas sõnaraamatus on hoopis looder või logask, ühesõnaga laiskvorst. Teiseks tähenduseks suur, laisavõitu koer. Koeravooster.

  • Sõnasäuts. Kus suitsu, seal muld

    19/12/2017 Duración: 01min

    5. detsembril Eesti Maaülikoolis toimunud mullapäeval kuulutati 2018. aasta mullaks segametsade punakaspruun näivleetunud muld.„Näivleetunud mullad on ühed Lõuna-Eesti viljakaimad, millel levivad peamiselt võimsate kuuskedega segametsad – samuti on need hinnatud seenemetsad. Kui sattuda Liivimaal ilusasse kuusemetsa, astud tõenäoliselt tulevase aasta mulla peal,“ rääkis Maaülikooli mullateaduse professor ja õppetooli juht Alar Astover.Aasta mulda on valitud alates 2014. aastast. Eelnevatel aastatel on olnud aasta mullaks leostunud muld, paepealne muld, rabamuld ja leedemuld.

  • Sõnasäuts. Pulm(a)

    07/12/2017 Duración: 41s

    Kui eesti keeles tähendab sõna “pulm” ülevat ja rõõmsat sündmust, siis soome keeles tähendab see sõna sootuks midagi muud. Ja sugugi mitte hingekosutavat. “Soome-eesti eksitussõnaraamatu” kohaselt on „pulma” vasteks hoopis probleem või keeruline ülesanne. Ühtlasi on ka ära toodud sõna “sulhane”, mis tähendab peigmeest.Keiti Vilmsi sõnasäutsud on eetris teisipäevast neljapäevani kell 7.25.

  • Sõnasäuts. Hallitus

    06/12/2017 Duración: 38s

    Nii öeldakse soome keeles valitsuse kohta.Mõned päevad tagasi tekitas Eestis furoori Soome miljonimäng, kus esitati 3000 euro küsimus “Mis on Eesti parlamendi nimi?” Vastusevariandid olid: A: Toompea, B: Riigikogu, C: Mustamäe ja D: Sasipundar.Keiti Vilmsi sõnasäutsud on eetris teisipäevast neljapäevani kell 7.25.

  • Sõnasäuts. Soomes toob lapsi öökull

    05/12/2017 Duración: 42s

    “kull”- Ei, seekord ei tule juttu ei röövlinnust ega kullimängust. 1991. aastal välja antud “Soome-eesti eksitussõnaraamatus” on sõna “kull” tähenduseks märgitud ei midagi muud kui meesterahva suguelund.Kui mujal maailmas toob lapsi kurg või ehk oleks õigemgi öelda, et lapsi toob kirg, siis Soomes toob lapsi öökull.Keiti Vilmsi "Sõnasäuts" on eetris teisipäevast neljapäevani kell 7.25.

  • Sõnasäuts. Viiner(i)

    30/11/2017 Duración: 01min

    Nägin kord kohvikus järjekorras seistes, kuidas poisikesed ajaviiteks pirukatel silte vahetasid - kapsapirukas vahetus moosipirukaga ja tallinna leivake singistritsliga. Võib ikka tuska tekitada küll, kui koju jõudes pirukat hammustad ja magusale suutäiele lootes, hoopis kapsas saia seest vastu vaatab.

  • Sõnasäuts. Koristan ruumid

    29/11/2017 Duración: 43s

    On hästi teada üks linnalegend, kus ühe väikese Eesti linna hotelli saabuvad Soome kunded ja perenaine, kes paraku ei valda soome keelt, teatab, et läheb veidi aega: “Ma koristan ruumid”. Soomlaste kimbatuses nägusid nähes tuleb keegi keeleoskajam hotellitöötaja, kelle abiga selgitatakse välja, et keelebarjääri tõttu oli perenaine öelnud klientidele hoopis, et ta kaunistab laibad.Keiti Vilmsi "Sõnasäuts" on eetris T-N kell 7.25.

  • Sõnasäuts. Vaim(o)

    28/11/2017 Duración: 41s

    Kui eesti keeles on sõna “vaim” mitmetähenduslik, mis võib tähendada nii inimese psüühilist keha ja siseilma ning rahvausundites tonti või viirastust, siis soome keeles on sarnase kõlaga sõnal “vaimo” teistsugune tähendus: see tähendab naissoost abikaasat.Kui kuulete kuskil, et soomlane on kurjast vaimost vaevatud, siis mõeldakse selle all suure tõenäosusega, et soomlasel on kuri naine.Keiti Vilmsi "Sõnasäuts" on eetris T-N kell 7.25.

  • Sõnasäuts. Eisik, taasik ja naasik

    23/11/2017 Duración: 02min

    Kaheksakümnendatel tabas endist Eesti presidenti sõnaloomistuhin, mille käigus tema välja mõeldud sõna koguni Õigekeelsussõnaraamatusse jõudis.

  • Sõnasäuts. Tallestu

    22/11/2017 Duración: 56s

    1939. aasta “Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastikust” leiab sõna tallestu - koht, kuhu pannakse tallele, ladu.Esimene reaktsioon kuuldes sõna “tallestu” on, et pistmist võib olla ehk lambakasvatusega ja tallestu on koht, kus hoitakse tallesid. Tegelikult see muidugi nii ei ole.Tallestu on tulnud sõnast talletama ehk tallele panema, jäädvustama, salvestama; tallel hoidma, säilitama.Samast sõnastikust leiab veel mälestuste talletamiseks loodud sõnad: mälemik ehk mälestusteraamat ja mälestu ehk mälestiskogu, memuaarid.

  • Sõnasäuts. Faama

    21/11/2017 Duración: 01min

    Mööda pealinna tänavat kõnnib kekseldes noormees. Tema liigutused on lustlikud, elavad; silmad säravad, suu naerul; kerge puna katab innustunud nägu...Temast õhkab pelka rahulolu ja rõõmu.Mis temaga juhtunud on? Kas on talle pärandus sülle kukkunud? On ta ametikõrgendust saanud? Või kiirustab ta ehk kohtamisele? Võib-olla on ta lihtsalt toeka hommikueine söönud ja kõik tema ihuliikmed on tulvil tervist ja pakatavat jõudu? Ega talle ometi kaela riputatud sinu kaheksanurkset risti, oo Poola kuningas Stanislav?

  • Sõnasäuts. Visar

    16/11/2017 Duración: 01min

    Iisaku kandis saab nõnda öelda sompus, morni või pahura kohta, Simuna kandis tähendab see aga “rahulolematut”.

  • Sõnasäuts. Roogla

    15/11/2017 Duración: 01min

    Sellise sõna leiab 1939. aastal August Voldemar Kõrva ja Johannes Aaviku koostet raamatust “Uute ja teiste vähemtuntud sõnade sõnastik”, tähenduseks söögimaja või söökla.Tiiu Erelti, Rein Kulli ja Henno Meriste raamatu „Uudis- ja unarsõnu” (1985) andmeil on ühes 1973. aasta Edasis kasutatud sõna „ööbaeinela” ehk einela, mis on avatud 24 tundi, ööpäevaeinela.

  • Sõnasäuts. Jobi

    14/11/2017 Duración: 01min

    Kõnekeeles öeldakse nii tööotsa, leivateenistuse kohta.Eesti keele seletav sõnaraamat annab järgnevaid kasutamisnäiteid: Otsis uut jobi. Hea, mõnus, kerge jobi. Otsin korralikku jobi. Tahtis end parema jobi peale sokutada. Kas puhtamat jobi pole?

  • Sõnasäuts. Akna-ilm

    09/11/2017 Duración: 44s

    Islandikeelne sõna "gluggaveður” - mis otsetõlkes tähendaks "akna-ilma".Ilm, mis aknast vaadates tundub meeldiv, päikeseline ja pitoreskne, kuid välja jõudes ei ole seda teps mitte, vaid on külm ja tuuline; ilm, mida tuleks nautida vaid läbi akna.Sõna sobib hästi ka meie ilmastikku iseloomustama. On ju Eesti maa, kus on neli aastaaega päevas.

  • Sõnasäuts. Õrjetu

    08/11/2017 Duración: 54s

    Peipsi läänerannikul kõneldud idamurdes öeldakse niimoodi õela, kurja või tigeda kohta.Eit oli õrjetus tujus. Maja poolt kostis koerte õrjetut haukumist. *.. paar-kolm õrjetut äikeseööd tegid lõpu suve malbele ühtlasele soojusele. A. Maripuu.

  • Sõnasäuts. Volbe polp

    07/11/2017 Duración: 01min

    Olen Johannes Aavikust ja tema uudissõnadest korduvalt rääkinud ja ei ole erandiks tänanegi päev.Kes Johannes Aaviku päevikuid lugenud, neile ei tohiks küll saladuseks olla Aaviku suur naistelembus. Ise on ta päevikupidamise kohta öelnud: "Olen omi tundmusi naesterahvaste vastu kirjeldanud, kes mulle meeldisivad, omi mõttemõlgutusi elu, asjade ja armastuse üle."

página 8 de 10