Sinopsis
Sõnasäuts | Vikerraadio | ERR
Episodios
-
Sõnasäuts. Ledupüks
02/11/2017 Duración: 01minJõelähtme kandis võis niimoodi öelda lohaka inimese kohta. "Kui mõni õige püksid rebade peal käib, siis üelda, et vaata kus ledupüks lähäb, tagumine tükk rippub."
-
Sõnasäuts. Kohvik
01/11/2017 Duración: 01minEelmises sõnasäutsus mainisin, et sel aastal möödus 100 aastat kirjandusrühmituse Siuru loomisest. Samamoodi möödus 100 aastat sõna “kohvik” sünnist.Toomas Haugi hüpoteesi järgi sündis kohvik sõnamänguna siurulaste seltskondliku lõõbi käigus 1917. aasta paiku.
-
Sõnasäuts. Siuru
31/10/2017 Duración: 01minTänavu möödus sajand kirjandusrühmituse Siuru loomisest. Sinna kuulusid August Gailit, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson ja Henrik Visnapuu.Siuru sai oma nime müütilise siurulinnu järgi, kes esineb ka „Kalevipojas“ ja seda sõna on seostatud soomekeelse “kiuru” sõnaga, mis tähendab lõokest.Raamatu “Eesti kirjanduse ajalugu” andmeil valis rühmitusele nime Friedebert Tuglas.
-
Sõnasäuts. Käime patuseid mööda (Nisv)
25/10/2017 Duración: 01minSõnad patt ja pahe ei vaja kellelegi tutvustamist, kuid “nisv” on paljudele ilmselt senitundmatu sõna. “nisv” (nisva) on Johannes Aaviku poolt 20. sajandi algul kunstlikult loodud sõna, tähenduseks pahe, patt, “nisvaline” aga paheline, patuline.
-
Sõnasäuts. Kupeldama
24/10/2017 Duración: 01minHiljutise skandaali tõttu on ohtralt kasutatud sõna “kupeldama”, mis saksa laensõnana Aaviku poolt eesti keelde on toodud (saksa tähenduses ühendama, kokku haakima; paari sobitama. Laenu muganemisel on lisatud liide -da-.)
-
Sõnasäuts. Mähelema
19/10/2017 Duración: 52sAndrus Saareste, kes uuris eesti keele sõnavara, eesti kirjakeele ajalugu ning eriti eesti murdeid ja kelle tähtsaimateks tulemusteks olid murdeatlase ja Eesti keele mõistelise sõnaraamatu koostamine, on rohkem kui 132 000 sõna seas, mida mõisteline sõnaraamat sisaldab, kokku kogunud ka 109 lembesõna armastuse kohta.
-
Sõnasäuts. Pamur
18/10/2017 Duración: 53sSügiskaamos hakkab üha enam võimust võtma, mil ilmad on kõledad ja sombused ja inimeste näod pahurad. Johannes Aavik aga kasutas väljendit “pamur”, millega tähistas sünget, tumbedat, sompjat ja pilvist. Küll ta nägu on pamur, küll taevas on pamur. Veidi meenutab sõna pamur ka Pamiiri mäestikku. Kui on mäestik, siis ka pilvisus. Pamiir oli täna pamur. Valitses selline pamurus, et midagi ei näinud, mis muutis vaatajagi pamuraks.
-
Sõnasäuts. Larask
17/10/2017 Duración: 01minValimisjärgne poliitiline loba hakkab vaikselt vaibuma, kuid sellele eelneva perioodiga seoses meenus mulle üks vahva sõna “larask”, mille leiab nii Võru, Tartu kui Mulgi murretest.
-
Sõnasäuts. Paelama
12/10/2017 Duración: 57sLilli Prometi 1967. aastal ilmunud novellikogust “Kes levitab anekdoote?” leiab lause: “Kui Karli oli ka teed joonud, leiba ja margariini söönud ning tööle läinud, võttis Veranda kitli seljast, pesi silmi, kammis juukseid ja keeras need kuklasse sõlme, pani väljaveninud kummidega roosad lapitud püksid jalga, tõmbas kleidi selga ja kükitas tenniskingi paelama.”
-
Sõnasäuts. Vesimõnula
11/10/2017 Duración: 43sMõni aeg tagasi otsisid luuletaja Margus Konnula ja teised võru keeles vastet sõnale spaa ja paljude variantide seas pakuti välja sõna “vesimõnnul”, eesti keeles “vesimõnula”.
-
Sõnasäuts. Lüüme
05/10/2017 Duración: 01minLüüme on 20. sajandi alguse tuntuima keeleuuendaja Johannes Aaviku 1930. aastatel välja pakutud uus tüvisõna, mis on saanud eeskuju prantsuse sõnast lumière ‘valgus, kuma’. Aavik soovitab seda kasutada tähenduses ‘läbipaistev’
-
Sõnasäuts. Lummutis
04/10/2017 Duración: 01minLummutis on eeskätt mütoloogias tuntud olend, kes on olemuselt üleloomulik, lummamisega esilekutsutud viirastus, silmapete, silmamoondus.
-
Sõnasäuts. Kiililiik
03/10/2017 Duración: 49sEelmisel nädalal lahvatas uudis, et teisipäeval Kabli linnujaama mõrdpüünist rändsetest kiilidest tühjendanud keskkonnaagentuuri töötajad leidsid püünisest uue kiililiigi, kel nimeks lõunakõrsik. Tegemist on Eesti 60. kiililiigiga.
-
Sõnasäuts. Võger
28/09/2017 Duración: 01minKeelemees Johannes Aaviku päevikuist, mis on nüüdseks ka raamatute kujul ilmunud (“Päevaraamat" ja “Ideepe") selgub, et olles küll andekas sõnalooja, kannatas ta ise aga lapsest saati düsgraafia ehk vaegkirjutamise käes. Kuid ehk viiski see "puudulikkus" teda keeleuuenduse laiadele väljadele. Oma ideede päevikus “Ideepe” on ta tunnistanud:
-
Sõnasäuts. Nõelusk
27/09/2017 Duración: 01minEesti keele käsiraamatu andmeil jaotuvad sõnad selle järgi, kui sageli nad keeletarvituses esinevad. Kõige sagedamini esinevad sõnad moodustavad eesti keele põhisõnavara, nende vastandeiks aga harva esinevad sõnad, mida kasutades keeletarvitaja teab või vähemalt peaks teadma, et oma harulduse tõttu on sellised sõnad tekstis nagu läikivad kivikesed hallide hulgas – nad paistavad igaühele silma. Kirjakeele seletussõnaraamatus on harva esinevaina tähistatud muuhulgas ka selline sõna nagu “nõelusk” ehk nõelavalt, torkavalt ütlev inimene.
-
Sõnasäuts. Põrpima
26/09/2017 Duración: 01minTehissõnad on tulnud keelde tehistüvede ja vormide loomise teel, kuid nende praktiline osatähtsus keele tüvevaras on väga väike. 20. sajandi algul alustas Johannes Aavik tehistüvede loomist, tema pakutud 300 tüvest on praegu kasutusel umbes 50.
-
Sõnasäuts. Vehverments
21/09/2017 Duración: 01minMurdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).
-
Sõnasäuts. Nohuvabohu
20/09/2017 Duración: 01minVaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.
-
Sõnasäuts. Jõmmelgas, kreep või greip?
19/09/2017 Duración: 02minGreip ehk greipfruut ehk kreebu on greibipuu vili. 1970. aastate lõpus pakkusid Ellen Niit ja Jaan Kross greibi eestikeelseks vasteks välja aga uudissõna "jõmmelgas".
-
Sõnasäuts. Ööp
14/09/2017 Duración: 02minKui paljudes keeltes käibib päeva ja ööpäeva kohta üks ja sama sõna, inglastel näiteks day, siis eesti keeles on sõnu kaks: päikesetõusu ja -loojangu vahelise valge aja tähistamiseks „päev”, keskööst keskööni kestva ajavahemiku jaoks aga „ööpäev”.