Ma Elan Siin | Vikerraadio | Err

Liubov Koobas on udmurditar, kes tuli Eestisse Hõimurahvaste programmi toel. Sihikindel naine õppis ära eesti keele ja jätkas kunstiõpinguid Eesti Kunstiakadeemia magistratuuris ning Tallinna Ülikooli magistratuuris. Täna on Liubov tekstiilikunstnik ning tema looming on leidnud tee ka näitustele. Mitmekülgne udmurditar on tegelenud ka keelekümblusega ja õpetanud vene lastele eesti keelt.

Haldi Normet-Saarna

Portugali rahvusest Edgar Duarte on elus mitmeid kordi kolinud. Ta sündis Saksamaal, kuhu vanemad olid omal ajal parema töö pärast kolinud. Kui noormees sai seitsmeteistkümne aastaseks, otsustasid vanemad Portugali tagasi kolida ja elu sujus jälle kenasti. Edgar sai kodust kaasa teadmise, et elus tuleb olla töökas, aus ja sihikindel. Ühe tööreisi käigus kohtus ta Eestist pärit neiuga ja noored armusid.

Baškiiri rahvusest Fljuza Hairullina elab Eestis alates 1986.aastast. Üsna varsti hakkas naine tajuma eesti keele kaunist kõla ja tasapisi õppis ta seda ka rääkima. Täna valdab Fljuza keelt hästi ja on oma siin elavatele rahvuskaaslastele selles suhtes heaks eeskujuks. Ent naine juhib ka 15 aasta vanust Baškiiri Kultuuriühendust ja seda organisatsiooni peetakse Eesti vähemuste hulgas üheks aktiivsemaks. Fljuza mängib bajaani ja tema lapsed on samuti musikaalased - tütar mängib flööti ja klaverit, poeg aga baškiiri rahvuspilli kuraid. Koos esinetakse Kultuuriühenduse üritustel.

Nestor Ljutjuk on ukrainlane, kes sündis Eestis. Tema isa Anatoli Ljutjuk tuli aastate eest meie tollasesse Kunstiinstituuti õppima. Hiljem rajas mees Tallinna muljetavaldava Ukraina Kultuurikeskuse. Nestor on käinud isa jälgedes ja lõpetanud samuti Kunstiakadeemia ja täna on ta graafik. Ukraina Kultuurikeskuses on lisaks rahvuslikele kooskäimistele, tähtpäevade tähistamisele, lauludele ja tantsudele ka töötoad, kus saab õppida mitut laadi käsitööd, samuti kalligraafiat, maalimist.

Angelo Palmeri (foto: Jane Prostang) sündis Sitsiilias, Palermos. Kuigi ülikoolis tudeeris noormees juurat, avastas ta mõne aja möödudes oma kiindumuse jalgpalli vastu ja nii see ka jäi. Täna on Angelo jalgpalliajakirjanik. Eestisse tuli itaallane eelkõige töö pärast, ent leidis siit ka oma elu armastuse ja täna on ta õnnelik pereisa. Kodus räägitakse nii itaalia, eesti kui ka inglise keelt ning jõulud ja lihavõtted on traditsioonina ülimalt au sees - nagu Itaaliaski.

Züleyxa Izmailova isa oli aserbaidžaanlane. Tema soovi kohaselt nimetati tütre sünnipaigaks Bakuu. Pere elas seal kuni isa surmani, seejärel kolis eestlannast ema koos kahe tütrega oma sünnimaale tagasi.Südamlikud suhted on aga Aserbaidžaanis elavate sugulastega säilinud tänini. Züleyxa meenutab muigega, kuidas mitte ainult kaasõpilastel vaid ka õpetajatel oli suuri raskusi tüdruku nime hääldamisega, kirjutamisest rääkimata.

Vjatšeslav Lebedev on sündinud Udmurtia pealinnas Iževskis. Oma emakeelt ta peaaegu ei oska, sest vanemad seda pojale ei õpetanud. Nii vältisid nad võimalikke probleeme nii koolis, lasteaias kui ka ühiskonnas üldse. Kogu elu käis vene keeles. Samas - Vjatšeslavi ema oli seejuures tuntud etnograaf ja tal oli poeg Udmurdimaal ringi sõites alati kaasas. Eestisse sattus noormees 1999. a. hõimurahvaste programmi kaudu ja jäi.

Luis Felipe Mohando on sündinud Argentiinas. Tema soov oli saada suursaadikuks, ent kui ta oli lõpetanud selleks ametiks vajalikud juuraõpingud, mõtles ümber. Advokaadi töö tundus ka piisavalt põnev. Singapuris end täiendades kohtus noormees aga Eesti neiuga, kellesse armus. Ning järgnes talle mõne aja pärast Eestisse, kuhu ka jäi. Täna kasvab peres kaks last, räägitakse mõistagi eesti keeles ja Luis Felipe ise töötab advokaadibüroos Sorainen. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna. kuula 22. oktoobril kell 17.05.

Hagani Gayibli on Eestis elav Aserbaidžaani türklane. Ta on keeleteadlane, uralist ja kirjanik ning töötab Tartu Ülikoolis türgi keele lektorina. Mitte asjata pole Hagani lemmiklaul "Koit", sest ta saabus Eestisse just meie iseseisvuse algushetkedel. Hagani Gayibli peab seda aega ka iseenese taassünniks siinsel uuel kodumaal. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna. Kuula 15. oktoobril kell 17.05.

Varun Sikand on hindu, kes tuli Eestisse koos vanemate ja õega ligi paarkümmend aastat tagasi. Ja sukeldus kohe restoraniärisse. Täna on tal hubane söögikoht Rahumäel, kus terve pere kaasa lööb. Mehe päevad on kiired ja toimetusi täis, ometi püüab ta koos abikaasa, ema ja tütretirtsuga õhtuti ühe laua taha istuda. Perekesksus on hindudele ülimalt tähtis. Varun elab Õismäel kortermajas ja leiab, et naabrid on igati sümpaatsed. Loomulikult aitab inimestega läbisaamisele kaasa hea eesti keel. Kodus aga räägitakse nii inglise, vene kui punjabi keeles.

Vladlen Pobjaržini nime võib näha ETV saadete lõputiitrites, sest tööks on videomontaaž. Tema päritolu on aga põnevalt kirev - siit leiab vene, valgevene, poola ja muidki sugemeid. Kaugeid sugulasi elab ka Usbekistanis.Vladlen meenutab, et lapsepõlves ei loetud talle kodus kunagi moraali, pigem anti juba varakult mõista, et oma tegude eest vastutab igaüks ise. Noormees leiab, et paljurahvuseline Eesti on normaalne nähtus ja tema näeb igas inimeses eraldi konkreetset indiviidi koos oma puuduste ja voorustega.

David O`Brock on sündinud ja üles kasvanud Ohio osariigis USA-s ja nimetab end ise põliseks farmipoisiks. Ükski talutöö polnud talle ka lapsena võõras ja tema pere oli sügavalt kristlik. Ohios lõpetas ta ka ülikooli rahvusvaheliste suhete erialal ja sattus 1994.a vahetusprogrammi kaudu Eestisse. Siin kohtus ta oma tulevase naisega, kellega elas mõnda aega Ameerikas, ent lapse sünni eel tuldi Eestisse tagasi. David asus tööle Kohtla-Järve soojuses ja edasi läks mehe karjäär ainult ülesmäge.

Sergei Chekulajev on sündinud Valgevenes ja tema juured on ka Venemaal. Ent terve elu on noormees elanud Eestis. Oma vanematega on Sergeil soojad suhted ja ta armastab mainida, et nood kohtusid esimest korda elektrirongis - täpselt nagu peategelased filmist "Moskva pisaraid ei usu". Lapsepõlv möödus Õismäel ja vanemad suuri sõnu kasvatusküsimustes ei teinud - eeskuju anti iseenda ellusuhtumisega. Haritud kodust pärit Sergei õppis Tallinna Tehnikaülikoolis majandust ja praegu töötab finantsvaldkonnas. Ent tema kirg on kindlasti ka muusika - akordionimäng ja ansambel Tarai.

Samuele De Pizzol ei osanud veel 1997.aastal Eestit maakaardiltki leida. Aga just siia saatus ta juhatas, täpsemalt öeldes kohtus itaallane Saksamaal eestlannaga, kellest sai tema elu armastus ja abikaasa. Alates 2005. aastast hakkas Samuele tegelema tööstusmasinate müügiga, asutas turismifirma ja jalgpalliklubi. Energiline mees on Eesti eluga rahul ja tema kodus räägitakse kolme keelt - eesti, itaalia ja inglise. Lastel tulevat näiteks itaalia keeles jonnimine täpselt sama hästi välja kui eesti keeles. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna. Kuula 27. augustil kell 17.05.

Tamara Karhu on sündinud Narvas, ent tema vanemad Ingerimaal. Narvasse tuldi 1950.a, et hakata tööle Kreenholmi Manufaktuuris. Tamara töötas noore naisena seal isegi ning neid narvakaid, kes terve perena manufaktuuris ametis olid, leidus tookord väga palju. Täna töötab saate külaline Narva Haigla Polikliiniku arhiivis ja on tulihingeline ingerisoomlaste seltsi liige. Narva Ingerisoome Selts sündis 1991.a ja sellest ajast alates on elatud ülimalt aktiivset elu - käidud kohtumas teiste linnade seltsidega, esinetud laulukooriga ja hiljuti oli ka ingerisoome laulu-ja tantsupidu.

Anastassia Yakovleva elab Narvas ja on tatari-vene päritolu noor naine. Ema ja vanaema eeskujul on tulnud teadmine, et keegi siin elus midagi kandikul kätte ei too. Seega tuleb olla nõudlik enese vastu ja kindlasti õppida keeli. Nii räägib Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna peaspetsialistina töötav Anastassia ka korralikku eesti keelt. Narvalanna on uhke Eesti laulu - ja tantsupeo traditsiooni üle ning on ka ise seal kaasa löönud. Anastassia Yakovleva usub, et oma isiklike juurte põhjalikum tundmaõppimine seisab tal alles ees. Nii nagu ka reis Tatarimaale.

Jorma Rotko on Pärnus elav soome kirjanik. Selja taga on pikk ajakirjanikupõli, nimelt oli Jorma meie vabariigi algusaegadel Helsingin Sanomate eesti korrespondent. Nii sai ära nähtud taassünni kõik võlud ja valud ja sellest ka kirjutatud. Eesti elust neil aegadel olid huvitatud ka Jorma soome kolleegid, seega tuli tal neid alailma oma kodus võõrustada. Pere aga oli otsustanud siia jäädagi. Lapsed õppisid hästi ja astusid Tartu Ülikooli, pereema töötas turistidele mõeldud reklaamlehe toimetajana. Täna on Jorma Rotko pensionil ning kirjutab ajalooromaane.