Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Me oleme koos Pauliga tagasi holakraatia lainel! Seekord teeme süvasukeldumise holakraatia südamesse ja tõmbame detailideni juppideks holakraatia koosolekud. Nagu ikka, usun, et see on põnev kuulamine kõigile, kellel huvi kaasaegsete juhtimispraktikate vastu. “Holakraatia üks suurimaid võlusid on just nimelt sealsete koosolekute struktuuri ja protsessi ülesehitus, ning samuti viis, kuidas neid läbi viiakse. Viskasime kunagi isegi omavahel nalja, et vaata, kuidas on Brian Robertson koos oma jüngritega läbi hammustanud nö kuldse koodi või salavalemi, kuidas grupp inimesi saavad omavahel teemad niimoodi ära klaaritud, et traditsioonilist juhi rolli ei peagi otseselt grupis olema. Ehk et koosolekud on üles ehitatud sellisel moel, et vastava protsessi järgimisel jõutakse suure tõenäosusega ka lähemale soovitud lahendustele. Kui tavapärases hierarhilise organisatsioonis on meeskonna juht see, kes rollide omavahelise koordinatsiooni ja joondatusse tagab, siis holakraatias nagu otseselt sellist juhi rolli ei eksiste

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on professionaalne jutuvestja Piret Päär. Juba üle 30. aasta tagasi hakkas Piret teadlikult tegelema lugude jutustamisega ja korraldama jutuvestmisalaseid kohtumisi. Lisaks jutuõhtutele-kohtumistele, jututundidele koolides ja raamatukogudes, kontsertidele koos muusikutega on ta korraldanud lugude jutustamise teemalisi kursusi, seminare, töötubasid, näitusi, rahvusvahelisi konverentse ja festivale. Ta on mitmekordne Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia retsipient. Praegu tegutseb ta vabakutselise jutuvestjana. Minu jaoks on juhtimine alati olnud tugevalt seotud lugude jutustamise oskusega. Lood liidavad ja eristavad, panevad liikuma ja eemale tõukuma, tõstavad üles või tambivad maha. Lugudes on jõud ja mõju, mida edukad juhid oskavad edastada. Seetõttu on mul ülimalt hea meel, et mul oli võimalus meie oma Eesti esivestjaga poolteist tunnikest lugude jutustamisest juhtimise kontekstis rääkida. Kuulake ikka ...

Käesolev episood on valminud koostöös juhtimisalaseid koolitusi pakkuva firma Combat Ready’iga. Minu seekordseteks vestluskaaslasteks ongi Combat Ready asutajad-koolitajad Martin Jõesaar ja Remo Ojaste. Tegemist on meestega, kes on tugeva kaitseväelise taustaga ning aitavad nüüd rakendada lahinguväljal kasutusel olevaid juhtimispõhimõtteid erasektori organisatsioonide juhtimises. Nad on võtnud endale südameasjaks tugevdada Eesti juhtimiskultuuri toetudes nn ülima vastutuse põhimõtetele, eesmärgiga luua edukaid meeskondi. Ameerika eriüksuse Navy SEAL liikmed Jocko Willink ja Leif Babin lõid aastal 2009 süsteemi, mille abil saavad juhid (töö)lahinguteks ette valmistuda. Värskelt lahingutest naasnuna, panid nad kirja kõik olulised põhitõed, mis olid neid lahinguväljal aidanud. Just need kirjutised muutusid nii nende endi kui ka paljude teiste üksuste juhtimisalase väljaõppe alustaladeks. Väljatöötatud raamistikku hakatigi nimetama ülimaks vastutuseks (ing. k. extreme ownership). Selle juhtimisraamistiku keskseks

Käesolev episood on järjekordne mõtisklus podcasti seeriast coachingu teemadel. Nagu ikka, siinsed teemad kooruvad välja minu enda kogemustest töötades juhtidega, kas siis coachingut või koolitusi läbi viies. Ja tänane teema ongi üks selliseid huvitavaid märkamisi, mida ma ikka ja jälle aeg-ajalt tähele panen juhtide juures. Nimelt, käesolevas episoodis arutlen valjult, kuidas juhtide uskumused ja ootused oma meeskonnaliikmete osas hakkavad mõjutama nii tiimiliikmete käitumist kui ka juhi enda käitumist meeskonna suhtes; ja miks see nii oluline on. “Nii paradoksaalselt kui see ka ei kõla, siis juhtide ootused ja uskumused oma meeskonnaliikmete saavutusedukuse kohta, isegi kui need on kõvasti kallutatud, hakkavad meeskonnaliikmete tegelikke tulemusi mõjutama. Seda nähtust nimetatakse Rosenthali efektiks. Nimelt, Harvardi psühholoog Robert Rosenthal viis kooliõpilaste ja -õpetajatega läbi eksperimendi, kus ta näitas, et kui õpetajad usuvad, et üks või teine õpilane on keskmisest võimekam – isegi kui ta tegelik

Toomas Trapido lahkel kutsel lobisesime tema (varsti ilmuva) ühistarkust rakendavate juhtimiskäsitluste videosarja raames juhtimisest, ühistarkusest ja iseorganiseeruvatest meeskondadest. Siin on väikese nö tiiserina, eksklusiivselt minu podcasti kuulajatele, meie omavaheline vestlus Toomasega. Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tallinna Lennujaama juht Riivo Tuvike. Varasemalt on Riivo töötanud Luminor Liisingu juhina, samuti Nordea Finance’is erinevatel ametikohtadel. Istusime Riivoga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Oma hinges olen ma müügimees. Karjääri alustasin ma müügimehena ja ma arvan, et need iseloomujooned on mul tugevalt endiselt sees. Ja eks ma olen ka müünud kogu aeg midagi. Erinevate inimestega suheldes võib-olla ei tundugi, et ma neile midagi müün, aga tegelikult ma ikkagi müün mingeid ideid või mõtteid või vahest iseennast mingil põhjusel. Selline müügimehe mentaliteet on mul endiselt sees. Mul on oma mõtted, ideed, nägemus, mida ma siis üritan kujundada ja laiendada läbi selle, et ma kuulan inimesi, aga lõpuks ikkagi tekib mingisugune oma lähenemine, mida ma üritan müüa teistele. Eks ma sellist müügimehe tüüpi juht olen. Ja see võiks mind päris häs

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti üks tuntumaid rahaarmastajaid, investor, ettevõtja ning mitme rahateemalise raamatu autor Jaak Roosaare.. Kergelt utreerides võib öelda, et Eestis on küll nii, et kui ütled investeerimine, siis mõtled Roosaare. Kuna mind ennast on ka viimastel aastatel üha rohkem investeerimismaailm paelunud, siis ei kujutaks ette ägedamat vestluskaaslast kui härra Roosaare isiklikult. Ja pealegi – rahatarkus on ka juhtimise vereringes üks ülioluline komponent. Kuulake ikka ...

Käesolev episood on valminud kootöös Baltikumi suurima mõju ja jätkusuutlikkuse festivaliga – Impact Day! Ja minu seekordseteks vestluskaaslasteks on Erkki Kubber ja Merili Ginter, kes tandemina on selle ägeda ettevõtmise liikumapanevaks jõuks ning kelle kireks ongi muuta maailm paremaks. Mind väga huvitas, mis on selliste maailmamuutjate mõttemustrid ja tegutsemismotivaatorid. Nii räägimegi, kuidas Erkki ja Merili on jõudnud sotsiaalse ettevõtluseni ja kuidas nemad oma rolli siin maailmas lahti mõtestavad. Samuti teeme heas mõttes reklaami ka juba kuu aja pärast (7. oktoobril) toimuvale Baltikumi suurimale mõju ja jätkusuutlikkuse festivalile Impact Day (www.impactday.ee), mis toob kokku tuhatkond inimest, kes kõik soovivad luua maailmasse positiivset mõju. Kui soovid ka sellest üliägedast üritusest osa saada, siis kasuta festivalile registreerimisel sooduskoodi „VeikogaParemaks“, mis annab osalustasult 10% soodustust. Mina olen kohal, tule Sina ka! Kuulake ikka ...

My special guest in this episode is Ewa Bocian, a facilitator of organizational systemic change towards adaptability and authenticity, and also a Holacracy coach. At the individual level, she also guides people through ‘Live Your Truth’ individual processes. For me this talk brought into the forefront the importance of constant self-development and personal growth which, in turn, will inevitably support the organizational development. Hope you will like the episode too! “When I facilitate the process of shifting from a traditional hierarchy to self-management, then what I actually do, in a very fundamental way, is that I bring myself to each encounter with the client as authentically as I can. And I think that this is the most important element that we as coaches and facilitators need to be aware of; that we set the example with our own behavior of those qualities that we believe will be supportive of self-management. When I recently asked feedback from one of my clients, I got the message that it's really h

Inspireerituna eelmise nädala vestlusest Eric Edmeades'ega, rääkisin linti mõned mõtted sellest, kuidas mina esinemisteks valmistun ja esitlusi läbi viin. Kuulake ikka ...

I am honoured and grateful to bring you guys my next podcast episode with the incredible Eric Edmeades. Thank you, Roland Tokko and Edu Akadeemia for making this possible! Eric has had an eclectic career as a serial entrepreneur – he has been involved in a variety of businesses ranging from mobile computing to Hollywood special effects. Besides being an internationally renowned speaker, most people know him today as the creator of many life-transforming programs like WildFit, Business Freedom and Speaker Nation. What you might not know is that in his early days he was so terrified of public speaking that he could barely eat for days before a talk. Fast forward and at one point he was invited to speak on business and marketing at Anthony Robbins’ Business Mastery program in Fiji. He was initially booked as an emergency fill-in speaker, but Tony enjoyed his style so much that booked him for a year of events which ultimately kicked off Eric’s speaking career. Since systematically reversing his fear of public spe

Nii, sõbrad! Olen pahatihti olnud kimbatuses, kuidas kõige mõistetavamalt vastata ja reageerida inimeste küsivatele pilkudele, kui ma hakkan rääkima oma lemmikteemast holakraatiast. Käesolevas episoodis püüangi võimalikult lihtsalt ja selgelt vastata üpris keerulisele küsimusele – mis asi see holakraatia siis ikkagi on? Kuulake ikka ...

Seekordne episood on jällegi natuke teistmoodi. Täpselt nädal aega tagasi toimus Haapsalu piiskopilinnuses üks üliäge üritus – enesearengufestival nimega “Hea elu”. Seda korraldas Edu Akadeemia ja mind kutsus sinna esinema Merit Raju, aitäh sulle! Panustasin sellisesse teemaplokki nagu töine eneseteostus. Ja rääkisin seal teemal, kuidas saavutada ühelt poolt siis tööelu ja teiselt poolt isikliku elu terviklikkus, kuidas need kaks maailma paremini kokku viia ning üheks tervikuks põimida. Nii kujutabki käesolev episood sellist lühikest kollaaži minu festivalil väljahõigatud mõttekillukestest töö ja isikliku elu mõtestamise kohta. “Kui ma mõtlen korra, kuidas suur hulk inimesi, eelkõige vanema generatsiooni esindajaid, töösse suhtuvad, siis ma arvan, et ma ei tee liiga või et ma ei utreeri üle, kui väidan, et paljude suhtumine töösse, isegi kui nad ise seda otse välja ei ütle, on umbes selline, et töö ongi töö sellepärast, et see on nõme. Viskan siinkohal õhku sellise võimaluse, jätan teid selle üle mõtisklema

Käesolev episood on valminud koostöös Tele2-ga. Ja minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tele2 Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Tiina-Mall Vannastu, kes veab suure kire ja entusiasmiga telekomi challengerbrändi. Käesolevas episoodis tuleb juttu sellest, mis peitub #põhjusegamässajad hashtagi taga ning miks Tele2 kliente „klientideks“ ei nimeta. Räägime erinevate nurkade alt juhtimisest, klienditeenindusest ja organisatsioonikultuurist laiemalt Tele2-s. Tiina-Mall jagab oma senist kogemust tööandjabrändingu vallas ning räägib lähemalt, miks peavad juhtimis- ja organisatsioonikultuur enne brändinguga tegelemist paigas olema ning kuidas brändivisiooni ägedalt ellu viia. “Kõigepealt väga äge, et sulle on jäänud silma meie #põhjusegamässajad sõnum. Siia peab selgituseks juurde ütlema, et Tele2 brändina on ikkagi nn challenger bränd, ehk siis meie turupositsioon lubab meile võimalust olla teistsugused ja nagu päriselt teha asju teistmoodi. Kui turuliidri positsioon võib-olla ongi selline konservatiivsem,

Tänane episood on jätk podcastide seeriale, mis on pühendatud holakraatiale, organisatsioonide kaasaegsele juhtimispraktikale. Seekord püüame koos Pauliga vastata mõningatele sagedasematele küsimustele, mis me holakraatia kohta oleme erinevatelt inimestelt saanud. Puudutasime selle episoodi raames selliseid teemasid nagu näiteks isejuhtivad organisatsioonid ja paradigmade muutus, tegutsemise vabadusaste ja vastutus, inimloomus ja autonoomiavajadus, pingete lahendamine ja tegevuse koordineeritus, jne. Usun, nagu ikka, et see on hea kuulamine kõigile, kellel huvi holakraatia ja teiste kaasaegsete juhtimispraktikate vastu. “Kui holakraatias on a priori kõik lubatud, mis ei ole keelatud või piiratud, siis nö tavaorganisatsioonis ei ole midagi lubatud enne, kui sa oled nö vastava otsustusõigusega inimese poolt sellele heakskiidu saanud. Selles mõttes toimivad holakraatia ja hierarhiline juhtmisloogika vastupidises suunas – kui holakraatias on algne tegutsemise vabadusaste maksimaalne, ja vajadusel on võimalik sed

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Pipedrive’i sisecoach ja sisecoachingu team lead Toomas Kordemets. Mul on hea meel, et elu on meid Toomasega hiljuti kokku viinud, sest olen põnevusega avastanud, kui suur on meie ühiste huvide ring. Kutsusin Toomase endaga Pipedrive’ist, juhtimisest ja ka lihtsalt “maast ja ilmast” mõtteid vahetama. Meie jutt kulges küll erinevaid radu pidi ning võttis erinevaid suundi, kuid vestlust läbiv siduv joon oli siiski juhi areng inimesena. Minu jaoks oli see väga rikastav. Loodan, et kõnetab ka teid. Nüüd aga – head kuulamist! “Ma arvan, et juhil on hästi oluline töötada iseendaga, õppida ennast inimesena hästi tundma. See on eriti oluline just sellepärast, et see annab võimaluse saada paremini aru oma mõjust teistele; ja töötada ka selle osaga oma mõjust, mis ehk ei ole soovitud. Juhtimine on ikkagi märkimisväärne vastutus just oma laiendatud mõjuvõimu tõttu. Ja sellepärast on oluline inimesena kasvada, et olla parem juht. Minu väärtussüsteemis on see väga oluline.” – Toomas

Nii, sõbrad! Tänane episood on pühendatud – üllatus-üllatus – jälle holakraatiale. Osalesin sel nädalal Eesti ülikoolide doktorantide suvekoolis Haapsalus, kus mul avanes võimalus jagada mõtteid oma uurimistöö kohta. Viisin läbi poster-esitluse teemal “Holacracy explored through the self-determination theory.” Käesolevas episoodis räägingi lahti oma uurimistöö sisulise raamistiku. Äkki pakub huvi ja tekitab uusi mõtteid. Usun, et see on põnev kuulamine kõigile, kellel huvi kaasaegsete juhtimispraktikate vastu. Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ühistarkusega juhtimise fänn ja koolitaja ning sotsiaalse ettevõtluse eestkõneleja Riinu Lepa. Riinuga viis meid hiljuti kokku ühine huvi holakraatia/ sotsiokraatia vastu. Kui minu taust on eelkõige holakraatia praktika, siis Riinu on rohkem kodus just sotsiokraatias. Kui meie vestluse esimene pool puudutab eelkõige laiemat sotsiaalse ettevõtluse konteksti ja käsitleb erinevaid seiku Riinu kirjust taustast, siis episoodi teine pool keskendub aga sotsiokraatia alusprintsiipidele, mis on paljuski ka holakraatia juurteks. Usun, et see vestlus võiks huvi pakkuda kõigile, kes soovivad oma organisatsioonis paremini rakendada meeskonnaliikmete ühistarkust. “Sotsiokraatia aluseks on mõtte- ja eluviis, kus kõik inimesed on ühtmoodi aktsepteeritud ja väärtustatud. See on olnud algusest peale hästi oluline väärtus. Lisaks sellele on sotsiokraatia aluseks ka uskumus, et igas inimeses on olemas see sisemine säde, jumalus, tarkus ning võime sellega ühenduda. Nende väärtuste baasil sa

The current episode is yet another one of my podcast series devoted to self-management and Holacracy. This time I sat down with Marc-Peter Pijper, a self-organisation coach at Viisi, a Dutch mortgage advisor. Viisi is, arguably, the first financial organisation in the world to apply Holacracy to run its everyday business. They have built up their organisation and its workings on the self-determination theory (as it is popularised by Daniel Pink in his book “Drive”) that promotes the satisfaction of three basic human needs – the need for autonomy, mastery and purpose. Viisi works with a 'People First, Customers Second, Shareholders Last' philosophy, as it is their firm belief that if employees are happy and motivated, then happy customers and lastly happy shareholders follow automatically. And this has paid off big time. Viisi has earned the Best Workplace of the Netherlands award four (!) times in a row and in 2021 they were awarded the Best European Workplace by Great Place to Work. It was an honour to have

Käesolev episood on jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu ja juhtimiskoolituste kontekstis. Seekord on teemaks inimese olemus ja seosed juhtimispraktikatega. Arutlen valjult, kuidas meie baasuskumused inimese olemusest hakkavad mõjutama meie juhtimispraktikaid. “Minu sügav uskumus on, et inimesed on oma päris loomuses heatahtlikud ja püüdlevad selle poole, et siin maailmas midagi ägedat, vinget ja head teistega koos ära teha. Ma ei usu, et inimesed tuleksid hommikuti tööle mõttega, et täna tahaks küll teha võimalikult kehva tööd või hiilata oma laiskuse ja rumalusega. Kuigi mõnikord võib tõesti tunduda vastupidi, siis ma siiralt usun, et me kõik tahame olla oma tegevuses edukad, olla milleski väga head, teha midagi maailmatasemel. Ja teha seda kõike niimoodi, et me tunneksime, et me oleme saanud iseseisvalt oma tegevuse käekäigu üle otsustada, langetada iseseisvalt valikuid, kuidas me siin maailmas toimetame. Samal ajal tehes seda kõike koos teiste ägedate inimestega ning tunda sellest kõigest koos rõõmu.