Ma Elan Siin | Vikerraadio | Err

Eestis elav armeenlane Andranik Kechek on sündinud Jerevanis ning mäletab lapsepõlvest suurt ja sõbralikku peret. Elati konservatooriumi vastas ja läheduses oli ka ooperiteater - seega üsna inspireeriv ümbrus tulevasele pianistile. Vanemate initsiatiivil läks ta muusikakooli, et 1994.a juba tudengina akadeemilise vahetuse korras Tallinnasse tulla. Muusikaakadeemia tudengina läks Andranik ka tööle ja sellest hakkas tekkima ka mõte päriselt Eestisse jääda.

Tiina Jurjeva on sündinud Moskvas, kus lõpetas ka keskkooli. Seejärel tuli aga õppima Tartu Ülikooli. Vanemad - eestlannast ema ja vene rahvusest isa jäid elama Moskvasse, Tiina aga otsustas oma elu sisse seada Eestis. Ta peab meeles isa sõnu, et intelligentne venelane on haritud, aus, töökas ja oskab prantsuse keelt ning on kõik eelmainitu endale eesmärgiks seadnud.  

Juudi rahvusest Inna Kandel sündis Tallinnas. Lapsepõlvest on tal ainult helged mälestused - isapoolse suure suguvõsaga said tähistatud kõik sünnipäevad ning kalendritähtpäevad. Isa oli aga veendunud, et inimene peab elama seal, kus ta on sündinud. Nii ei läinud nende pere kaasa Iisraelisse rändamise vaimustusega ja oli sellega rahul.

Mokša rahvusest Margarita Kondrakova sündis Mordvamaal. Tal oli üsna muretu ja helge lapsepõlv, esimesi eluaastaid mõjutas vanu tavasid austav vanaema. Tänini mäletab Margarita suveõhtuid, mil tema isa mängis bajaani, külarahvas kogunes kuulama ja vanu mokša rahvalaule laulma. Ka rukkuleivajahust pirukas oli alati laual.

Isuri juurtega ehtekunstnik Harvi Varkki on sündinud Narvas. Ta on külastanud palju kordi oma isa koduküla Narva jõe Venemaa-poolses osas. Seal elab isureid, vadjalasi ja teisi rahvusi ka täna ent mõistagi on neid palju vähemaks jäänud. Harvi on saanud neist kantidest inspiratsiooni oma ehetele ja ta on oma huvitava päritolu üle väga uhke. Töökus ja väärikus on põhiomadused, mida mees kodust eluteele kaasa sai. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna. Kuulake 19. detsembril kell 17.05.

Kes ei mäletaks meie teatri üht säravamat noort tegijat Dajan Ahmeti? Seekord on stuudios varalahkunud näitleja poeg Iskander. Rahvuselt tatarlane, on ta sündinud Eestis ja sellega väga rahul. Ent samas on tema peres tatari kombed sügavalt au sees ja nendest osavõtt meeldiv kohustus.

Eesti tuntuim saksofonist Lembit Saarsalu on isa poolt vadja juurtega. Isa kodukohas Narva jõe taga Liiva külas on Lembit mitmeid kordi käinud ja vadjalaste kombeid ja rituaale endasse talletanud. Neid meeleolusid on ta väljendanud ka oma muusikas. Vadjalasi ei ole maailmas palju, seda väärtuslikumaks peab muusik oma päritolu. Lembit Saarsaluga ajas juttu Haldi Normet-Saarna. Kuula 5. detsembril kell 17.05.

Kristiina Saaremäe on Komi-Eesti päritolu noor naine. Tema vanemad kohtusid Uhta linnas, kuhu tulevane eestlasest isa oli saadetud aega teenima. Ühel hetkel otsustati karmi kliima eest Eestisse tulla ja Kristiina sündis juba siin. Isa soovis alati, et komilannast ema räägiks lastega komi keeles ja nii on õdedel see tänasel päeval ka täiesti selge.

Ungari rahvusest Andrea Nagy on pärit Taga-Karpaatiast. Naine meenutab heldimusega oma koduküla, kus elasid ka teised ungarlased, maja, suurt aeda ja koduloomi. Eriliselt on meelde jäänud vanaema leivategu ja ploomipirukad, nende koduaias oli siis suur leivaküpsetusahi.

Timur Saripov on sündinud Rakveres, traditsioonilises tatari peres. Kodus olid ühtviisi au sees nii emakeel kui eesti keel. Saripovite suguvõsa on suur ja lähedasi elab nii Eestis, Venemaal kui Ameerikas. Tänasel päeval on Timur ka Tatari Kultuurikeskuse "Yoldõz" esimees ning hoolitseb omalt poolt selle eest, et rahvuskaaslaste elu Eestis oleks sisukas ja sündmusterohke. Üsna tihedalt lävitakse ka Soomes ja Lätis elavate tatarlastega. Saatejuht on Haldi Normet-Saarna. Kuula 14. novembril kell 17.05.

Ersa rahvusest Natalia Abrosimova ja komilanna Natalia Ganova on tänavuste hõimupäevadega kõvasti ametis olnud. Hõimupäevad ise on pika ajalooga - alguse said need 1931.a, vahepeal katkesid ja alates 1988.a. toimuvad taas.

Mari mees Vasli Nikolajev on Tartu Marilaste Liidu esimees. Eestisse tuli ta 1991.a. ja asus õppima Tartu Ülikooli. Tänasel päeval on ta usin hõimuliikuja ja marilaste kogukonna elu korraldaja.

Eestis elav ungarlane Jozsef Weinrauch on Pala vallas hinnatud mees, sest on juba aastaid sealne vallavanem. Taga-Karpaatiast tuli ta Eestisse 1969.a ja läks EPA-sse veterinaariat õppima. Hinnatud loomatohtrina jõudis ta lõpuks Pala kolhoosi ja edasine elu oli seega otsustatud.

Eesti-Usbeki päritolu Nargiz Kuut on sündinud Samarkandis. Ta on mõtisklenud, et kui oleks antud kaks elu siis teise neist elaks ta Samarkandis usbekitarina. Praegu aga on naise kodu Eestis, kuhu tuli koos eestlannast emaga juba lapseeas.

Leedulanna Cecilija-Rasa Unt abiellus eestlase Antsuga ja tuli siia elama 1960.a. Kuna abikaasa sai esmalt suunamise Kallastesse, elati kõigepealt seal, ent soov jõuda pealinna sai määravaks. Tänaseks on Cecilija lesk ja elanud suurema osa oma elust Tallinnas. Leedu keele filoloogina on ta koostanud oma sünnimaad tutvustavaid raamatuid ja tõlkinud eesti autoreid leedu keelde.

Aserbaidžaanlane Orhan Oktain on terve elu elanud Eestis. Nüüdseks on ta loonud ka oma perekonna, kus kasvab väike poiss Emil. Täna on mees seotud perefirmaga ja kogu tema haridustee on olnud eestikeelne. Orhan on avatud ja seltskondlik inimene, nii on tal hulgaliselt sõpru eri rahvustest inimeste, sealjuures mõistagi ka eestlaste ja aserbaidžaanlaste hulgas.

Heleia Nestal Zibo laitmatu eesti keel äratab kindlasti tähelepanu, ent sellega brasiillanna võimed ei piirdu. Tunnustatud näo-lõualuukirurg tuli Eestisse oma abikaasa Rene juurde. Regionaalhaiglasse tööle asudes oli Heleia eesti keel väga vaevaline, ehkki vajalikud teadmised pärast Tallinna Ülikooli intensiivkursust olid olemas. Hädasti oli vaja praktikat ja see kandis ka vilja.

Vira Konõk on sündinud Lääne-Ukrainas, Karpaatides. Mälestused toredast lapsepõlvest ja võrratust loodusest saadavad teda tänini, nüüd kus ta juba aastaid Eestis on elanud.

Tallinna Juudi Kooli direktori Igor Lirismani isa oli meremees ja viibis palju kodunt eemal, lastega tegeles põhiliselt ema, kes ei tihanud neile öelda, et on rahvuselt juut, rääkimata rahvuslike kombetalituste ja rituaalide korraldamisest kodus.60ndad ja siis valitsev mentaliteet olid piisavalt ärevusttekitavad. Igor sai juutide elu-olust lähemalt teada Tartu Ülikoolis õppides. Tänasel päeval on Igor Lirisman muutnud oma kooli hinnatud ja ihaldatud õppeasutuseks, kus õpib ka teistest rahvustest lapsi. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna. Kuula 12. septembril kell 17.05.

Peruust pärit Ricardo Elias Mateo Durand elab Eestis alates 1969.aastast. Sest kohtus Moskvas õppides eestlanna Sirjega, kellest sai üsna pea tema abikaasa. Don Ricardo pere asus elama Tartusse ja mees sai ka Tartu Ülikoolis restauraatorina tööd.