Kajalood | Vikerraadio | Err

Vanad rahvatantsud ja rahvaviisid on meie ürgne olemise viis, see annab toe, mille najal olla hiidlane, ütleb aastaid arhiivides autentse hiiu valsi kirjelduste jälgi ajanud ja leidnud rahvatantsupidude üldjuht Helle-Mare Kõmmus 4. oktoobril Kärdlas antud intervjuus.

Eesti niidukooslused olid esimesed ökosüsteemid maailmas, kus pärandkoosluste uurija Aveliina Helm tuvastas väljasuremisvõla. Alles seejärel osati sama nähtust märgata mujalgi maailma ökosüsteemides, kus inimkäsi ajalooliselt kujunenud maastikke on muutnud.

Võõrsil elav inimene võib tunda igatsust sünnipaiga järele ehk nostalgiat. Kui aga sünnikoht on linnastumise, lageraie või muudel põhjustel sedavõrd muutunud, et on tunne nagu elaksid võõrsil, ehkki pole kolinud, siis seda võõrandumistunnet märgitakse sõnaga solastalgia.

Näidendid "Väävelmagnooliad", "Janu", "Kontakt", "Õitseng", "Kaheksajalg", teleseriaalid "Padjaklubi", "Naabriplika", "Ühikarotid", "Kalevipojad", "Ment", "Doktor Silva", "Papad-mammad", "Keskea rõõmud", "Romet ja Julia", romaan "Midagi tõelist" – see pole kaugeltki täielik loetelu seekordse saatekülalise Martin Alguse loomingust.

Väiksemaid visiiriavariisid juhtus Estonia ro-ro-tüüpi sõsarlaevadega ka enne septembrit 1994, aga neid hoiti saladuses, ütleb laevahuku rahvusvahelise uurimiskomisjoni viimane elusolev liige Eestis, mehaanikateadlane, emeriitprofessor Jaan Metsaveer.

Rohkem kui 150-t riiki ja ligi 20-t miljonit inimest haarava maailmakoristuspäeva õnnestumise tagavad igas riigis hästitoimivad meeskonnad, tugevad ja koolitatud liidrid ning hoolikalt valitud partnerorganisatsioonid. Selle ülemaailmase võrgustiku on aastatega üles ehitanud ja hoiab toimivana eestlanna Heidi Solba, Let's Do It World president.

Kas kokkuleppemenetlusi ikka peab kriminaalasjades sel määral olema nagu praegu on ja kas kohtualune peab oma otsust aastaid ootama? Muu hulgas neil teemadel arutleb õigusteaduste doktor, Riigikohtu esimees Villu Kõve.

Elus õpitakse raskuste kaudu palju rohkem kui lihtsalt kätte tulevate asjade mõjul, ütleb eeloleva üldlaulupeo segakooride liigidirigent Heli Jürgenson, kommenteerides laulupeo-repertuaari nõudlikkust.

Kaks nädalat enne suurt ja juubelit märkivat laulupidu esietendus Gustav Ernesaksa keerulistel aegadel elatud elu ja rahva südamesse jäänud kooriloomingut käsitlev lavastus "Hakkame, mehed, minema".

Taani ja Eesti koore dirigeerib laupäeval Tallinnas, Vabaduse väljakul Dannebrogi-pidustustel Veronika Portsmuth, praegu Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias stažeeriv koorijuht, kes tahab taanlaste uudset käemärkide süsteemi ja improvisatsioonilisust koorilaulude esitamisel Eestisse tuua.

Kuu aega tagasi käivitas Eesti suurim ökojäätise tootja La Muu kapitali kaasamise kampaania, lootes saada ettevõtte laiendamiseks 400 tuhat eurot. Eesmärk täitus napi ööpäevaga mitmekordselt. Seda fenomeni avab meie tänane külaline, La Muu kaasasutaja ja kaasomanik Rasmus Rask.

"Iga kord, kui nägin Heli Susi kusagil sõna võtmas, mõtlesin, kuidas mahub ühe hapra ja väikese naise sisse nii palju julgust ja sihikindlust," ütleb saatejuht Kaja Kärner. Heli Susi mälestades kordame laupäeval jutuajamist, kus ta laitmatus eesti keeles räägib oma Siberi-aastatest, Solženitsõni "Gulagi arhipelaagist" ja vaimsest oaasist sõjajärgses Konservatooriumis.

Ammu pole sõnavabadusest ja ajakirjanike enesetsensuurist nii palju ja nii kirglikult räägitud kui viimase kuu, eriti aga viimase seitsme päeva jooksul. Kuidas seda kõike näeb ja analüüsib Raadio 2 saate "Olukorrast riigis" üks asutajaid Hannes Rumm?

Elupõline dokumentalist, publitsist, helide ja mälu talletaja Enn Säde on aktiivsest filmitööst loobumise järel kirjutanud kaks dokumentaalsel materjalil põhinevat raamatut, ta on digiteerinud 20 000 vana fotot, ta kogub käsikirju, vanu päevikuid, kirjavahetusi, uurib kirikuraamatuid, arhiive, sajandivanuseid ajalehti ja ütleb selle kohta, et ajalugu roomab mu kirjutuslauale.

Eelolevast juubelilaulupeost "Minu arm" võib kõige muu tähtsa ja ilusa kõrval saada proovikivi – kas suudame hüljata üleüldised erimeelsused ja rõõmustada kõigi ühise peo üle?

Karin Paulus, meie tuntumaid arhitektuuriajaloo ja disaini õppejõude ja -kriitikuid räägib, miks ta armastab linnakeskkonnas tolerantsust, stiilide mitmekesisust ja vana väärtustamist; eriti praegu, kui majandusbuumi ajal on kerkinud hämmastavalt palju nõrka ja vaimses mõttes tuima arhitektuuri.