Kajalood | Vikerraadio | Err

Eriolukorra alguse ajal olid Tõnu Otsa lapselapsed vanavanematel Läänemaal parajasti külas. Ja jäid, nüüd juba kaheks kuuks. Kuidas kriis selle koosluse elu ja tavasid muutis? Tõnu Ots pidas selle kohta päevikut.

Koroonahirm on sulgenud sadamad nii Atlandi ookeani ääres kui ka mujal. Ka eestlaste purjelaev Admiral Bellingshausen, küll praegu suunaga kodusadamasse, on mõnes mõttes ikkagi nagu kummituslaev, võrdleb maitsi ja meritsi ümbermaailmareise korraldanud Tiit Pruuli.

Emakeelepäeval palusime külla ameti poolest rahvajuttude vestja Piret Pääri, kes on võtnud oma eluülesandeks meile kõigile meelde tuletada, missugune võlu ja vägi on eesti rahvajuttudes ja meie sügavamas emakeeles, murdekeeles.

Kirjaniku ja lavastaja Urmas Vadiga võtame jutuks elus pettunud inimesed tema viimatises raamatus "Elu mõttetusest" ja selle miski, mis paneb meid vahel nii käituma, et ise ka ennast ära ei tunne.

Nädal tagasi võttis dr. Peeter Mardna vastu spordi elutööpreemia. Teenekas peaarst ja meditsiinijuht, kunagine sõudja, sõudekohtunik ja sõudeliidu president oli nõus elu jooksul kujunenud põhimõtetest ka Vikerraadios rääkima.

Rasmus Puuri ooper "Pilvede värvid", kirjutatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks, etendub Rahvusooperis Estonia laupäeval viimast korda. Palusime Rasmus Puuri rääkima, kuidas üks etapp tema muusikuteel on viinud teiseni ja kas on põhimõtteid, mida ta pole valmis muutma.

Elu on paradoksaalne, tõdeb seekordne saatekülaline Toomas Haug, rääkides Jaan Krossist ja oletades, et kui maailma ajalugu kulgenuks eelmisel sajandil tavapäraselt, siis Krossi romaane sellisel kujul kui on praegu, meil ei oleks.

Lastepsühhiaater dr Anne Daniel-Karlsen tunnistab saates, et 25 aastat tagasi Tartusse ravipedagoogilise Maarja kooli rajamine ja juhtimine oli talle tollase üldise rahanappuse peale vaatamata kergem kui praegu Peedule miljööteraapilise ravikodu loomine.

18. juulil 2020 saab "Kajaloodis" uuesti kuulata maailmalavade ühe kõige tuntuma Eesti ooperilaulja Lauri Vasara intervjuud.

Džässlaulja Kadri Voorand kui aasta muusiku 2019 tiitli pälvinu oli saatesse palutud 24. jaanuari pärastlõunal, kui me veel ei teadnud, et juba samal õhtul võtab ta vastu auhinna aasta jazzialbumi kategoorias. Äsja Kuuba-reisilt naasnud Kadri mõttematka oma muusikuks kujunemise teelt kuulame uuesti eeloleval laupäeval kell 12.05. Küsib Kaja Kärner.

20 aastat väsimatult "Raadio Ööülikooli" vedanud Jaan Tootsen esitles tänavu järjekordset suurepärast portreefilmi ühest vanast targast mehest, seekord Fred Jüssist. Olemise ja kulgemise ilust oma elus; ka sellest, mis seda ilu rikub, räägib Jaan Tootsen laupäeva keskpäeval "Kajaloodis".

Juhtimine on teenimine, ütleb sel nädalal sajandat tegevusaastat tähistanud Ugala teatri vastne juht Garmen Tabor.

Hiljaaegu esitles kultuuriloolane Krista Aru Jaan Tõnissoni kaheköitelist monograafiat. Riigikogu aastatel, töös Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja nüüd Tartu Ülikooli raamatukogu direktorina – kõikjal on ta lähtunud Tõnissoni aadetest ja teeb seda nüüdki.

Kas teadsite, et ühel puul võib olla kas või miljon lehte, ent nende hulgas ei ole kahte ühesugust? Aga kas teadsite, et taimede stressist põhjustatud lenduvad ühendid mõjutavad kogu maailma kliimat kõige laiemas skaalas?

"Nädalapäevad avatud Meremuuseumi uus ja uhke väljapanek Paksu Margareta suurtükitornis tuli üsna viisakas välja," ütleb Meremuuseumi juht ja hing Urmas Dresen.

Vahepeal tunnen, et võiksin dirigeerimise üldse ära lõpetada ja süveneda heliloomingusse, aga kui satun dirigeerimises laineharjale, kogen uut inspiratsiooni.

Eesti Kunstimuuseumi 100-nda tähtpäeva kõnedes nädal tagasi kõlas läbivalt Marika Valgu kui KUMU ehituse eestvedaja nimi, koos tänusõnadega muidugi. Selle kõrval oleme unustamas Marika Valgu rolli Kadrioru lossi ja kogu kompleksi renoveerimistööde, Niguliste muuseum-kontserdisaali, Adamson-Ericu jt. muuseumide eluõiguse eest seismisel.

Elu on seadnud tänase saatekülalise Merike Kaunissaare mitme ränga valiku ette, võitjana välja tulek on nõudnud tõelist eneseületamist.

Veel uue aastatuhande alguses olid Weimari Saksa Rahvusteatris n-ö Ida-Saksa aegsed solistid suunatud ooperikoori laulma ja uued solistid palgatud läänest, meenutab tollal Viini Volksoperist Weimarisse siirdunud tenor Juhan Tralla.