Keelesaade | Vikerraadio | Err

Tartu Ülikooli kaasprofessor Kristiina Praakli: "Masing ikkagi oli üks kõige aktiivsemaid eesti keelega tegelejaid, kes lõi väga soodsa pinnase edasiseks arenemiseks."

Folklorist Mare Kõiva: "Kõik need õnnesoovid, igasugused head soovid tähendavad seda, et sa annad ühe tükikese sellest õnnest, mis maailmas on olemas, teisele inimesele, perele, edasi!"

Keeleteadlane Raimo Raag: "Rootsis on siiamaani kaks keelehoolde joont: üks on see alalhoidlikum joon, mida esindab Rootsi Akadeemia, ja teine on avatum joon, mida esindab Keelenõukogu."

Vikipedist Ivo Kruusamägi: "Meid on ainult miljon ja me peame olema selletõttu efektiivsemad ja Vikipeedia võimaldab seda efektiivsust. Ta võimaldab natuke üle oma varju hüpata ja teha Eesti palju suuremaks."

Keeleteadlane Martin Ehala: "Tuleb ennast nügida, et räägiksime eesti keeles ja tuleb poliitikuid nügida muutma seadust, et meil oleks kindlam vundament, mille pealt me nügime iseennast teistega eesti keeles rääkima."

Sõnaus kutsub eesti keelt rikastama uute rohesõnadega ja rohesõnad on ka keelesaate huvikeskmes.

Keeletoimetaja Hille Saluäär: "Kirjakeele otstarbeks saab sõnatähendusi sõnaraamatus väga hästi kokku leppida. Aga muidugi on ka neil õigus, kes ütlevad, et sõna tähendus sõltub igakordselt kontekstist – peaaegu kõiki sõnu saame me kasutada vastandtähenduses."

Hille Saluäär: "Ma isiklikult ei usu, et iha ideaalkeele järele oleks suurem probleem kui ükskõiksus või mittehoolimine olukorras, kui suur osa meie igapäevasest suhtlusest, meie kultuuritarbimisest, meie asjaajamisest on ingliskeelne!"

Martin Aher: "Kümne tegutsemisaasta jooksul on vaenu- või vihakõne juhtumeid olnud täpselt üks ja sedagi ainult päringu vormis."

Õpetaja Maire Kebbinau: "Iga eesti keelt valdav inimene saab olla keelekümblusõpetaja - tänaval, kaupluses, poes, turul - ja aidata venekeelsetel ja ka meie mõne muu kodukeelega inimestel eesti keelt praktiseerida ja kasutada ning igaüks saab anda hoogu juurde meie eestikeelse keskkonna laienemisele."

Øyvind Rangøy: "Norra keeles on hästi palju rööpvorme, hästi palju vabadust, mis on keeruline, kui viis varianti võivad olla õiged. Aga tegelikult nad ei ole ju võrdväärsed, sest nad on kõik seotud mingisuguste traditsioonide ja stiili-ideaalidega."

Luuletaja ja tõlkija Øyvind Rangøy: "Meil on kirjakeeli kaks: bokmål ehk raamatukeel ehk taani kirjatraditsioon ja nynorsk ehk maakeel ehk uusnorra keel.""

Margit Langemets: "Keeleasjades tuleb uurimisteemasid uksest ja aknast, magistri- ja doktoritöö teemasid on varnast võtta!"

Uus ÕS ilmub 2025. aastal nii veebis kui ka paberil. Sel nädalal andsid Eesti keele Instituudi teadlased ülevaate valmiva sõnaraamatu ja EKI teatmiku hetkeseisust ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna viimastest otsustest.

Emakeeleõpetuse lektor Merilin Aruvee: "Emakeele tundide arv on viidud miinimumini, veelgi vähendamisel lahustuks aineteadmine ära. Emakeeleõpetuse eriosa on sõnastus ja lausestus, isikupärase stiili lihvimine ja oma kirjutaja hääle leidmine, mis juturobotitele mõeldes on üha tähtsam."

Andres Karjus: "Ilmselt oleks nii õpilastel kui ka õpetajatel lihtsam, et kool kui organisatsioon teeb mingid valikud ja lepib kokku tehisaru kasutamise reeglites."

Piret Voolaid: "Päris kindlasti saame lastepärimuse puhul rääkida nii laste pärimusest kui ka suhtes täiskasvanute maailmaga. See on nii laste loodud pärimus, mis levib laste keskel, kui ka pärimus, millega laps puutub kokku siia maailma sündides ja väga sageli on see täiskasvanutelt lastele suunatud pärimus."

Emeriitdotsent Reet Kasik: " Mida heterogeensem ja muutuvam on ühiskond, seda tähtsamaks on saanud korrastatud kirjakeele olemasolu teiste võimalike keelevariantide kõrval."

Emeriitdotsent Reet Kasik: "1927 on meie keelekorralduses tähtis aasta - siis hakati Eesti rahvakoolides haridusministeeriumi otsusel õpetama normitud kirjakeelt, mis toetus Veski ja Elmar Muugi õigekeelsussõnaraamatutele ja nende põhjal koostatud grammatikaõpikutele."

Botaanik Toomas Kukk: "Ma olen kindel, et see, kelle järgi on taim, loom või seen nimetatud, on üldiselt õnnelik. On kai neid juhtumeid, kus on tahetud inimest alandada või vihjata mingile ebameeldivale omadusele või suhtele, aga isegi siis on inimene õnnelik omanimelise isendi üle, sest see on selline asi, mida ei ole kõigil ette näidata."