Meediatund | Vikerraadio | Err

Üks viis ajakirjanduse erapooletuse hindamiseks on vaadata poliitilist sõnavara. Kas muretsemine liberaalse demokraatia pärast on sama, mis muretsemine lihtsalt demokraatia pärast? Kas kellegi nimetamine äärmuslaseks või populistiks on fakt või hinnang? Selgitab Tallinna Ülikooli õppejõud, politoloog Mari-Liis Jakobson.

Valimistejärgsed poliitilised arutelud käivad suure hooga. "Meediatunnis" räägime aga ajakirjandusliku kajastuse mõjust valimistulemusele. Kuidas aitas ajakirjandus kaasa valiku tegemisel? Kas paistsid silma ajakirjanduse lemmiklapsed või poksikotid? Mõnes riigis ei peeta õigeks küsitlustulemuste avaldamist valimiste eelõhtul, sest see võib liigselt valijat mõjutada. Kuidas peaks Eestis toimima?

Telefon taskus teeb peaaegu igaühest fotograafi või video tegija. Millistel tingimustel võib koolis lapsi pildistada ja videosse võtta? Millal võib sellist materjali ajakirjanduses kasutada?

Valimiskampaania kogub jõudsalt hoogu. Milliseid valimisväitlusi on ERRis oodata? Räägime põhimõtetest ja reeglitest, mille järgi ERR valimiskampaaniat kajastab. Stuudios on ERRi päevakajaliste saadete toimetuse juht Peep Kala.

Kuidas saab hakkama väikeriigi Eesti ajakirjandus maailma meediakorporatsioonide üha suuremas mõjuväljas? Sellest kõneldi ERRi ning Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli meediakonverentsil "Väiksena hiiglaste seas".

Kuidas töötab meediasõel? Miks pannakse ajakirjanduses mõnikord poliitilisi silte? Kuidas sõelutakse välja libainfot ja kuidas on lood ligipääsuga avalikule teabele? Stuudios on ajalehtede liidu tegevjuht Mart Raudsaar.

Kuidas mõjutab vägivaldne meediasisu noorte käitumist ning kuidas olla paremini valmis järgmiseks ehmatavaks juhtumiks? Nüüd, mil noorterühmade vägivallatsemine tänavatel ei ole enam igapäevane uudis, arutame, kuidas olla kriisiteemadeks valmis nii ajakirjanduse kui ka avalikkuse poolt. Meediatunnis on kommunikatsiooniekspert ja filmitegija Ilmar Raag.

Maailm on rahutu ja konfliktikolletest on raske tõepärast infot saada. Millist teavet saame siin Eestis piirkondadest, kus on puhkenud sõda või revolutsioon? Kui tasakaalustatult saab kajastada konflikti siis, kui sinu enda riik on näiteks liitlasena asjaga seotud?

Ajakirjanduse üks ülesanne on hoida silma peal, kuidas võimu teostatakse. Kui ajakirjanduse ja võimu suhted on liiga head või vastupidi, liiga teravad, ei saa ajakirjanduse abiga kätte selget pilti. Millised on ajakirjanduse ja võimu suhted Eestis? Saates on meediaasjatundja Tiit Hennoste.

3. märtsil jõuab finaalini laulukonkurss Eesti Laul. Millist väärtust loob ERR Eesti Lauluga? Kuidas sujub ja sobib kokku koostöö eraettevõtjate ja avalik-õigusliku meedia vahel? Sellest on teadustöö teinud Tallinna ülikooli meediauurijad, kelle töö kokkuvõtet saab lugeda ERRi teadusportaalist Novaator.Lisaks kerkib igihaljas teema: kui palju peab avalik-õiguslik meedia tegelema meelelahutusega, kui palju peab ta toetama kultuuriloomet?

Aasta alguse tuline õhkkond oli täis kõnekujundite sõda ja võimsat arvamuste laviini. Mis nägu ajakirjandus selle tormi ajal näitas? Õhutaja, selgitaja, vaatleja? Saates on Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar.Viimasel ajal on palju juttu olnud ERRi venekeelsest telekanalist ETV+. On kõlanud soove, et kanal peaks kiiremini arenema, et ei peaks muretsema sõnumite levitamise pärast PBKs ja mujal välismaal. Mis plaane peab ETV+? Mida on saavutatud, mida vaja veel teha? Stuudios on ETV+ peatoimetaja Darja Saar.

TLÜ emeriitprofessor Rein Veidemann (pildil) on ERRi nõukogu esimehe ametis olnud pool aastat. Vestleme ERRi rollist ja avalikkuse ootustele vastamisest. Kuhu asetub ERR kogu Eesti ajakirjanduse pildis?Saate teises pooles on külas Äripäeva arvamustoimetaja Vilja Kiisler. Kuidas poliitikute arvamusavaldused läbi toimetatud ajakirjanduse filtri avalikkuseni jõuavad? Eriti valimiste ajal heidavad mõned poliitikud ette, et toimetused on liiga karmid või kärsitud ning takistavad poliitikute sõnumite jõudmist rahvani. Kas poliitikute sõnumitel on ajakirjanduses sein ees?

Kui vaba, sõltumatu ja erapooletu oli Eesti ajakirjandus kohalike valimiste kampaania kajastamisel? Kui selge pildi saime kampaaniast? Kas kedagi soositi või tehti maha? Milliseid hinnanguid on antud ERRi valimiskajastuseleMeediatunni vestlusringis on Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar ja ERRi päevakajaliste saadete peatoimetaja Peep Kala.Avaldage arvamust aadressil meediatund@err.ee, helistage telefonil 611 4117 või kirjutage Vikerraadio kommentaariumisse. Saatejuht on ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk. Kuulake 20. oktoobril kell 14.05.

Mitmes maailma riigis on juba mõnda tegutsenud spetsiaalsed faktide kontrollimise üksused või organisatsioonid, et ajakirjandusest kinni püüda libauudised ja hoida ära pooltõdedega manipuleerimist. Milline on seis Eestis? "Meediatunnis" on kommunikatsiooniekspert Raul Rebane ja ERRi uudiste peatoimetaja kohal alustav Anvar Samost. Saate lõpus ka mõned selgitused selle kohta, milliste reeglite järgi ERR valimiskampaaniat kajastab.Avaldage arvamust aadressil meediatund@err.ee, helistage telefonil 611 4117 või kirjutage Vikerraadio kommentaariumisse.

1. juunil saab ERRi asutamisest kümme aastat. Kuidas on ERRi roll ja koht selle aja jooksul muutunud? Mida on ERR saavutanud, mille poole edasi püüelda? Stuudios on ametist lahkuv ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa.Saate teises pooles räägime faktide esitamisest. Kas ajakirjanduses esitatakse meile fakte või hoopis tõlgendusi faktidest? Kuidas teha vahet sellel, mis on fakt ja mis on fakti ümber tekitatud uus asi, mis polegi fakt? Saates on ERRi saatejuht ja Tallinna Ülikooli teleajakirjanduse dotsent Indrek Treufeldt. Saatejuht on Tarmu Tammerk.

Juba mõnda aega on ajakirjanduses näha piiride hägustumist toimetuste loodud sisu ja kinnimakstud materjali vahel. Kuidas peaks reklaami ja sisuturundust ajakirjanduslikust loomingust eristama nii, et meediatarbija petta ei saaks ja ajakirjandus oma sõltumatust ei kaotaks?Räägime ka ajakirjanduse mõjukusest. Uudiseid ja teemasid tuleb uksest ja aknast, pilt on kirju ja killustunud. Mida teha, et säilitada ajakirjanduse korrastavat rolli? Kuivõrd aitaks infouputuse ja kiiruse vastu uudistetootmise tempo mahavõtmine?

Kuidas arvestavad toimetused teemade valikul ja inimestele sõnaandmisel rahva maailmavaateliste hoiakutega? Mõnes riigis on kombeks, et meedia meelsus on selgelt väljendatud ja üldteada. Kui palju peab Eestis paika see, et mõni meediakanal on parempoolne, teine vasakpoolne? Üks on liberaalne, teine - konservatiivne? Kas ja kuidas arvestatakse toimetuses neid maailmavaatelisi hoiakuid, mis mõne teemaga kaasas käivad? Või on teemade ja uudiste valimine rohkem kinni universaalses uudisväärtuses?

Kuidas ollakse rahul rahvusringhäälingu tele- ja raadiosaadete ning portaalidega? Jaanuarikuus viis Kantar Emor läbi küsitluse inimeste arvamusest ERRi kohta. Milliseid järeldusi saab küsitlusest teha, võrreldes kolme aasta taguse samalaadse küsitlusega? Mida ERR peaks jätkama, mida muutma? Meediatunni saates on ERRi juhatuse liige Ainar Ruussaar ja ERRi portaalide peatoimetaja Marju Himma.

USA presidendi Donald Trumpi massiivne kriitika ajakirjanduse aadressil paneb tõsiselt proovile ajakirjanike võime jääda tasakaalukaks ja erapooletuks. Ega ajakirjanduse eiramine ja mahategemine pole ka Eestis tundmatu. Kuidas saab ajakirjandus inimesi informeerida, kui rahvaesindaja soovib hoopis ajakirjandusega sõdida? Stuudios on ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.Räägime ka pildist, mida välismeedia Eesti kohta viimasel ajal esitab.1. veebruarist on ERRi venekeelsel raadiojaamal Raadio 4 uus juht – Julia Bali.

Donald Trumpi saamine USA presidendiks on toonud kaasa kriitikat ajakirjanduse aadressil. Kuidas ei suudetud ette näha Trumpi võitu, miks avaldati viimase hetkeni Clintoni võitu lubavaid prognoose? Miks võeti paljudes kanalites ette negatiivne hoiak ühe kandidaadi suhtes ja teist poputati?Mõned kohalikud kriitikud ütlevad, et Trumpi vaenates on Eesti ajakirjandus näidanud oma tõelist palet, valides selgelt poole, kuigi väidetakse end olevat tasakaalus. Mis võib muutuda Eesti poliitikaajakirjanduses pärast sellist pöörast kampaaniat? Kes keerab Eesti ajakirjanduse ümber sõrme?