Käbi Ei Kuku... | Vikerraadio | Err

"Mind endiselt hämmastab, kuidas psühholoogiliste probleemidega joostakse nõidade juurde," ütleb Ants Rootslane, kelle kohta kasutatakse kõige sagedamini tiitleid hüpnotisöör ja psühhoterapeut. Või kuulsuste hingetohter, nagu meelelahutusmeedia armastab teda kutsuda. Tema ise end esoteerikuks ei pea.

"Minu elu on möödunud isa ootuses," tõdeb Marika Mikelsaar, kes jutustab raskeid lugusid oma lapsepõlvest õige mitu. Ja see paneb küsima: kuidas pärast seda kõike tulla elust läbi pea püsti?

Ene Rämmeld sai kinopublikule tuttavaks Tiina rolliga filmis "Libahunt". Kui Panso jättis Ugala kogemusega näitleja välja teatrikoolist, sattus Ene teele režissöör Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar. Sündis "Lindpriid", mille keelamise järel küsis Karasjov Prantsusmaal poliitilist varjupaika. Plaan päästa kiiresti raudse eesriide tagant abikaasa Ene ja poeg Tarah, jäi aga venima.

Kirurg Rein Adamson lootis, et tema kolm poega tõmbavad samuti selga valge kitli. Nii sattusidki poisid juba varakult operatsioonisaali. Raske öelda, kas see otsustas asja, aga Martin, vendadest vanim, ongi isa jälgedes käinud ja isa-poeg teevad lõikusi tihti koos.

Sel pühapäeval räägivad lugusid kooskasvamisest Anni Arro, kes on leidnud väljakutse kokanduses, ning tema kunstnikust isa Jaak Arro.

"Kõige suurem probleem lapsevanemaks olemise juures on enda ego," tõdeb näitleja Märt Pius, kahe lapse isa. "Lapsed ei aja kunagi närvi, närvi ajab see, kui sa ei saa olukorrast aru. Sa ei tule toime ja selle peale ärritud."

"See on olnud naeratus läbi pisarate," kirjeldab muusik Toomas Anni lühidalt oma elu laval ja sellest eemal. Mees, kes müttas 17 aastat põllul, ajas vuntsid maha, sulatas kitarri ja Royorbisoniliku häälega tuhanded südamed. Ootamatut edu kroonisid kaks aasta meestartisti tiitlit 2009 ja 2010. Lugusid kooskasvamisest aitab isal meenutada ja mõtestada vanem poeg Tauri Anni.

Eestlaste lemmikfilmi "Kevade" režissöör Arvo Kruusement meenutab sooja sõnaga oma venda, kes enne langemist sõjakeerises oli tema tugi igas mõttes. "Kui ma tänaval käisin, ta kogu aeg parandas mind: käi sirgelt! Vot nüüd elu lõpuni ma hoian selja sirge".

Hooaja viimases saates räägivad lugusid kooskasvamisest Toivo ja Kaire Maimets.

Urve Uusberg on Andero, Uku ja Pärdi ema. Ta on dirigent, aga ka psühholoog, kes võttis diplomi vastu samal aktusel Anderoga. Kuidas see nii juhtus, saab saates vastuse. Nagu seegi, kuidas kolm poega leidsid oma kutse ja tee.

Mati Kaal nendib muie suul, et looma- ja loodusevärk on tema puhul kaasasündinud viga. Kui oli peenralt porgandit vaja või piimanõu külmast kaevuveest välja vinnata, ei tasunud emal Matit saata. Juhtus liiga tihti, et tema teele jäi imelik putukas või taim ja poissi võiski ootama jääda.

"Me oleme sündinud siia selleks, et vanemate mustreid muuta või täiendada, et mitte olla nende koopiad. Elu muutub ajas," räägib Juss Haasma endast kui isast. "Olen õnnelik, et ei ole näinud oma vanemaid kaklemas."

"Ta ütles, et teeb kompotti ja õunamahla sisse, aga purke ei ole," meenutab Jüri Kuuskemaa naiste vestlust Kadrioru lossis, mida ta kuulma sattus. "Vaatasin teda ja ütlesin: mina toon sulle purke!" Tänu tühjale taarale abikaasa leidnud kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa peres on suureks sirgunud neli last. Kännule kõige lähemale, nagu Jüri ütleb, on kukkunud kõige noorem käbi. Viimastel aastatel Indias ja Hiinas diplomaadi ja konsulina töötanud poeg Mats Kuuskemaa ongi isaga saates.

"Tehke lapsed noorelt ja mõtlematult. Mis siis, et ei ole kodu ja kindlustatust ja igavest armastust lapse isaga. Te saate hakkama," julgustab Pille Minev naisi noorelt emaks saama.

Lembit Saarsalu on Eesti džässi visiitkaart, kellel on kahest abielust lapsed Irmeli ja Andreas. Muusikuna teatud staatusesse tõusmine tähendas juba nõukaajal arvukalt välisreise, millest ei saanud ära öelda. "Täisprofina elad sa omas maailmas," nendib Lembit, et isiklikule elule oli sel oma hind.

"Ükskõik, kui mudas ma olen, ma tõusen püsti, pühin end puhtaks, ajan pea selga ja lähen edasi," ütleb näitleja Ülle Lichtfeldt, kui palun tal meenutada, kuidas ta sai üle vägivaldsest suhtest 20ndates.

"Muusika on minu jaoks elu," tõdeb dirigent ja vanamuusikaansambli Hortus Musicus juht Andres Mustonen. Kõlab kummaliselt, aga viiul päästis teda ka Nõukogude armeest, sest vabastuse kirjutanud arst teadis sama pilli õppiva tütre järgi, et "selliste" mõtted ongi mujal. Muusikast räägime omajagu, sest ka järgmised põlved on näppupidi sees - poeg Mattias ansamblis Regatt ja pojapoeg Frederik ehk boipepperoni ansamblis Pitsa.