Kajalood | Vikerraadio | Err

"Üleüldine globaalne situatsioon liigub väga selgelt pingestumise suunas," ütleb EV suursaadik, välisministeeriumi uus kantsler Jonatan Vseviov ja lisab, "Eesti on nüüdseks asetunud Lääne poliitilisse tuumikusse."

Vikerraadio loomise üks argumente leidis kinnitust auditooriumiuuringutest: kuulajad ootasid I programmi kõrvale kergema sisuga raadiokanalit. Nii teab kolleegide jutu põhjal kümmekond aastat Eesti Raadio arvutuskeskuses avalikku arvamust uurinud ühiskonnateadlane ja sotsioloog Juhan Kivirähk.

"Raamatukoguhoidjatena me näeme, et riik on jätnud selle inimese enda hooleks, kuidas e-teenustega hakkama saada," ütleb Tallinna Keskraamatukogu juhataja Kaie Holm ning räägib, kuidas raamatukoguhoidja aitab CV-d koostada, elektripaketti valida ja vormistada ning nüüd, piirangute ajal, loeb soovi korral telefonis päevauudiseid ette.

Üks kahest Tuglase novelliauhinna värskest laureaadist, kirjastuse "Tänapäev" peatoimetaja Tauno Vahter avab oma kirjutamismeetodi, samuti selle, kuidas nii nõudlik žanr kui novell on Tuglase aegadest peale muutunud ning milline on kirjastaja argipäev.

"Kuigi mu tööelus on olnud raskusi, tagasilööke ja pettumusi... lõppkokkuvõttes on see olnud õnnelik aeg," ütleb arheoloogiahuvist muinsuskaitse ja kultuuripärandi säilitamise juurde ning sealt juba muuseumide kaasajastamise käivitajaks liikunud nüüdne Muuseuminõukogu esimees Anton Pärn.

Kirjanik Asta Põldmäe on kirjandusliku loomingu kõrval pidanud 35 aastat ametit, mis jätab tegija varju ja laseb teistel särada: ajakirja "Looming" ilukirjanduse toimetajana on ta kujundanud ajakirja, aga ka kogu selle aja ilukirjanduse näo. See töö on nõudnud nii leebust kui järeleandmatust.

"Katsed oma ajalugu ümber mõtestada on omased murrangulistele aegadele," ütleb eeskätt kunsti ajaloole pühendunud Linda Kaljundi, kui arutame uusi lähenemisi Eesti alade vanemale kihistusele.

"Ma olen valmis väljakutseteks ega tee elus pikki plaane," ütleb näitleja ja teatrijuht Rein Oja. Üle aastakümnete Eesti Raadiole jälle antud intervjuus räägib ta rollidest ja inimestest, kes ei unune.

Terve elu erinevates ülikoolides õppinud, õpetanud ja teadust teinud filosoofiaprofessor Tõnu Viik saab maikuus kaela Tallinna Ülikooli rektori ametiketi. Ülikool ootab uuelt rektorilt suuremat akadeemilist vaimsust.

"Praeguste teadmiste põhjal pahaloomuline kasvaja tekib suuresti geenirikke tagajärjel," ütleb 30 aastat vähihaigeid ravinud onkoloog dr. Peeter Padrik. Nüüd on tema juhtimisel välja töötatud unikaalsed geenitestid. Esimesed Euroopas.

Valitsused vahetuvad, aga eesmärk eestikeelsest üldharidusest, laste kodukeelest sõltumata, terendab ikka kauguses. Erandiks on kool, mida juhib Hendrik Agur.

Seekordne saatekülaline, värske filosoofiadoktor Juhan Hellerma, viib meid argistest mõtetest mujale: keskkonna, aja ja inimühiskonna seoste uudsest lähtekohast mõtestamisele ja annab aimu, kuidas liigub filosoofiline mõte Euroopa, kuidas Ameerika ülikoolides.

"Mind inspireerivad vabad hinged ja loojad, kes ei ole raamides kinni," ütleb maailmamuusik, samas võro keele ja kultuuri eest seisja, aasta muusikuks 2020 valitud Mari Kalkun.

Kümme aastat tagasi vahetas Eesti krooni euro vastu välja. Sel puhul on saates Eesti euromündi vapikülje kujundanud graafik Lembit Lõhmus.

Alati särav ja heatujuline Annely Peebo andis Eestis jõulude aegu oma 2020. aasta ainsad kontserdid. Ja kuigi tal õnnestus oma koduteatris Viinis laulda sügisel ka mõned etendused, ütleb ta, et just kontsert on see, kus laulja saab olla tema ise!

Lõppev aasta oli Ida-Tallinna Keskhaigla juhi dr. Ralf Allikvee elus nagu sõit ameerika mägedel: tütre doktorikraadi pidulik kaitsmine, lühiarest kahtlustatuna seaduserikkumises ja haiglajuhi volituste peatamine. Siis volituste taastamine ja suure keskhaigla juhtimine ühest koroonalainest teise. Dr. Allikvee vaatab aastale tagasi saates "Kajalood".

"Elu on nagu riiulid sahvris ja sa pead need riiulid elu jooksul ise täitma," ütleb kirjanik, võru keele ja kultuuri eestseisja, kuue lapse ema Kauksi Ülle.

Kui Eesti kinopublik teab filmikunstnik Eugen Tambergi eeskätt tema tööde järgi filmides "Nimed marmortahvlil", "Georg", "1944", "Must alpinist", "Punane elavhõbe", "Rotilõks" ja "Puhastus", siis pärast edukat koostööd režissöör Antti Annilaga filmis "Ikitee" kutsuti Eugen Tamberg Soome, Rootsi, Hollandi, Islandi ja muudessegi ühisprojektidesse kostüümikunstnikuks.

"Juhtimine on katastroofimeditsiinis kõige olulisem. Alles pärast juhtimist tuleb tavaline arstikunst," sõnastab Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülemarst dr. Ahti Varblane oma kõige olulisema põhimõtte.

"Ma olin Panso andunud õpilane, esimesest koolipäevast peale," ütleb lavastaja ja elulugude kogumise traditsioonile aluse pannud Merle Karusoo. Panso elu- ja teatrilooliste materjalide nüüdseks kokku kuude köitesse kogutu põhjal võib öelda, et Voldemar Panso oligi esimene, kelle eluloo Karusoo kogus ja kättesaadavaks tegi.