Kajalood | Vikerraadio | Err

"Ellen hindas Jaani juures kõige enam vaimsust, kõrgemat vaimsust. Jaan hindas Ellenis sihikindlat tarmukust ja vaimuerksust," kirjeldab Maarja Undusk oma vanemaid Ellen Niitu ja Jaan Krossi, kui lehitseme äsjailmunud koguteost "Heleda mõtte laast".

"Meil igaühel on oma tee, oma tugevused ja nõrkused, mis meist voolivad selle, kes me oleme," ütleb avalikkuses palju vastukaja saanud dokfilmi "Kaks tundi õnneni" režissöör Moonika Siimets.

Seekord võõrustab "Kajalood" külalist Muhumaalt, Koguvast. Kadri Tüüri peetakse kirjandusteadlase ja õppejõu tegevuse kõrval praegusaja juhtivaks Smuuli-uurijaks, seepärast on temalt huvitav kuulda, millise pilguga nüüdsed noored Juhan Smuuli loevad ja lavale seavad.

2019. aasta sügisest taas Rahvusooperi loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer saab alles alanud ja järgmisest hooajast päris oma plaane teostada. Kui vaba on oma valikutes ühe ooperimaja loominguline juht?

Laupäeval kell neli võtab Saksamaal elav Eesti helilooja Jüri Reinvere stuudiokontserdil vastu rahvusringhäälingu aasta muusiku 2021 tiitli. Euroopa kontserdi- ja ooperipublik ning kuulsad orkestrid tunnevad tema loomingut ehk pareminigi kui meie siin.

"Ma ei ole teisi kättpidi talutaja, ei kodus emana ega haiglas oma meeskonna juhina, aga ma võin tuult purjedesse puhuda," ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaiglas suurt sisehaigust kliinikut juhtiv dr. Pille Mukk, äsja Aasta Arstiks 2021 valitud pulmonoloog.

Maailmas ringirändamine ja pildistamine – küll maa peal, küll vee all -- on Kaido Haageni elus nii seotud, et võimatu on üht teisest ettepoole seada. Mõlema puhul tuleb olla avatud meeltega, sest elu pakub ootamatusi. Kordumatuid.

"Ma olen nagu hunt Kriimsilm," ütleb ettevõtja, PR Foodsi juhtiv Indrek Kasela. Ühtpidi vanas majanduses sees, teistpidi uues, pidades iduettevõtteid silmas.

Me ei teagi päris täpselt, kui mitu vana kirikukella Eestis alles on ega ole meil neid kelli ka süstemaatiliselt uuritud, ütleb sakraalarhitektuuri ajaloolane, restauraator Juhan Kilumets. Vanadest kelladest ja kellade saatusest teab tema kõige rohkem.

"Iga saatejuht ja toimetaja toob eetrisse eeskätt oma põlvkonna inimesi," ütleb enam kui 40-aastase töökogemusega teletoimetaja ja muusikasaadete saatejuht Eeva Potter. Nii muusikute portreesaated kui muusikaelu kroonika on Eesti TV-s olnud pikki aastaid just tema õlgadel.

"Mõnel troopikamatkal on päevi, kus hommikul ei tea, kas sa selle päeva suudad läbi käia või ei suuda," ütleb maailmarändur ja loodusfotograaf Hendrik Relve, kes raadiokuulajad igal pühapäeval eksootilistesse paikadesse viib.

"Maailma vaatamine läbi kaamerasilma on mulle kaasa sündinud. Isegi siin raadiostuudios on silm juba mõned kompositsioonid ja kaadrid fikseerinud," ütleb meie mees Hollywoodis Alar Kivilo, kui on mikrofoni taga istet võtnud.

"Televisioon näitab alailma ühtesid ja samu vanu filme ja telelavastusi, mul on endalgi küsimus, mille eest mulle küll elutöö preemia anti," arutleb äsja PÖFF-i elutööpreemia pälvinud näitleja Elle Kull.

"Sisearstina näed sa oma töös surma päris palju," ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla sisehaiguste keskuse juhataja dr. Alice Lill, kes on pandeemia ajal pidanud oma keskuse raskete koroonahaigete raviks kohandama. Covid-viirus lammutab tervet organismi – seda näeb dr. Lill oma töös iga päev.

"Armastuse ja hoidmise õhkkond on tänapäeva maailmas eriti tähtis," toonitab näitleja Terje Pennie, kes teeb praegu Ugala teatri laval võimsa rolli ja kelle kohta öeldakse, et ta läheb näitlejana ajas kogu paremaks.

"Kui on vaja lastele kirjutada, siis ma haaran sellest meelsamini kinni, kui mõttest täiskasvanutele kirjutada," ütleb Juhani Püttsepp. Tema kõige viimatisem raamat pälviski nii täiskasvanute kui lastekirjanduse vägevad preemiad.