Kajalood | Vikerraadio | Err

Mis on õnn, mis on armastus – need igihaljad küsimused Hermann Hesse jutustuses "August" inspireerisid meie andekat ja end mitmes žanris publiku südameisse kirjutanud heliloojat René Eespere looma kontsertetendust, mis just sel laupäeval esiettekandeni jõuab.

Kajaloodimisel on mees, kellele elu on pakkunud võimaluse täita mitme põlvkonna unistus kaunite kunstide koolist Tallinna südalinnas. Tänavu 1. septembrist alustas alles loodava kooli direktori kohal Eero Raun. Temal tuleb uue kooli maja üles ehitada ning kool sisuga täita.

Ma ei kahetse kunagi oma valikuid, sest see ei vii elus edasi, ütleb Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Julia Laffranque, õigusteaduste professor, mitme Euroopa kohtunikke esindava ühenduse juht või liige, ja kritiseerib julgelt viisi, kuidas Eestis ametikohti jagatakse.

Juba magistritööga Balti Meedia ja Filmikoolis pani dokumentalist Joosep Matjus endast kui erilise filmikeelega loojast kõnelema. Ei juhtu ju sageli, et Kinoliidu liikmed valivad noore autori koolilõputöö aasta filmiks. Joosep Matjuse tööga "Vanamees ja põder" just nii juhtus.

1960ndatel aastatel asutasid Ameerikas elavad eestlased, lätlased, leedulased Balti võitlusorganisatsiooni BATUN, mis ligi kolmekümne aasta vältel korraldas protestiaktsioone ÜRO alaliste esinduste ees New Yorgis, aga ka ÜRO Inimõiguste Komisjoni juures Genfis. Neli korda valiti selle organisatsiooni presidendiks Heino Ainso.

Tänane "Kajalood" on salvestatud juulis, kui USA-s elav mikrobioloog Sirje Madli Puhvel taas Eestis käis. Meie lugeja tunneb Madli Puhvelit eeskätt Lydia Koidula elu käsitleva raamatu kaudu, algselt inglise keeles kirjutatud ja ameerika lugejaile mõeldud, kuid nüüd juba kahes trükis eesti keeles ilmunud.

Hooaja avakülaliseks oleme valinud oma elust 15 aastat Norra Rahvusballeti esitantsijana, nüüd Euroopas ja Aasias koreograafina tegutseva Teet Kase, kellele tema tantsijapõlves lavastasid sellised balletimaailma tippkoreograafid nagu Maurice Bejart, Jiri Kylian, Mats Ek ja Glen Tetley.

Võidupühal kell 12.05 on kajaloodimisel mees, kelle eestvedamisel taastati Jaani kirik Peterburis, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja; kes on korraldanud Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvli majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas; kes on korraldanud Eesti lipu kinkimist eesti koolidele ja kogudustele üle maailma, on laulnud koos Georg Otsaga Estonia laval ja otsib praegu Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis...

Stuudios on ajaloodoktor ja julgeolekuekspert Ivo Juurvee, kelle hiljuti ilmunud raamatu "100 aastat luuret ja vastuluuret Eestis" põhjal räägime selle valdkonna mineviku kõrval ka kaasaegsest signaalluurest, nii palju, kui see pole saladuse pitseriga kaetud.

Elupõline südamearst, selle kõrvalt oma tööst kaheksa raamatut kirjutanud dr. Rein Vahisalu tunnistab, et patsiendid, keda pole õnnestunud elule tagasi võita, on südamearsti mällu rivisse võtnud. Vaid pikaajaline kogemus on arstile õpetanud, kuidas töömured puhkeajast välja tõrjuda, ja dr.Vahisalu õpetab seda meilegi.

"Elu on mulle kinkinud suurepäraseid õppejõude ülikoolis, häid kolleege ja andekaid õpilasi. Minu sõbrad on täitnud minu elu ning minu töö ja hobi langevad kokku. See teebki minust väga õnneliku inimese!" ütleb Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi.

Vaheldumisi Rootsis ja Eestis elav kirjanik Helga Nõu kinnitab, et juhused määravad meie elus väga palju, ja jutustab selle kinnituseks loo, kuidas ta kunagi üliõpilaspõlves oma tulevase abikaasa Enn Nõuga tuttavaks sai, öeldes nüüd, et see oli õieti eksitus!

Seekord on meil au esitleda Eesti teadusajaloos seni tähtsaima avastuse teinud teadlast, meie teadlaste-eliidi tippu, akadeemik Jaan Einastot. Ta annab meile kokkupakitud ülevaate, kuidas tähepopulatsioone, hiid- ja kääbusgalaktikate tekkimist ja paigutust ning universumi arengumudeleid uurides avastas ta tumeaine ja universumi kärjekujulise struktuuri.

Kõik, kes on lugenud Malle Salupere 600-leheküljelist monograafiat "Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel", on tõenäoliselt mõelnud, et see raamat on Lydia Koidulat väärt.

4. veebruaril 2020 suri raske haiguse tagajärjel kauaaegne ajakirjanik, kommunikatsiooni-spetsialist ja õppejõud Agu Uudelepp. Vikerraadio mälestab kallist kolleegi ja avaldab lähedastele kaastunnet. 6. veebruaril kell 19 kordame Kaja Kärneri intervjuud Agu Uudelepaga. Saade oli esmakordselt eetris 28. aprillil 2018.

Suurettevõtja, kunstikollektsionäär ja filantroop Enn Kunila toonitab intervjuus Kaja Kärnerile mitu korda, et kõik, mis inimene elus saavutab või tal saavutamata jääb, selle põhjused on lapsepõlves ja kodus.Kuulake 21. aprillil kell 12.05.

Just praegu saab Kadrioru Kunstimuuseumis vaadata Ivan Aivazovski ja Jaani kiriku galeriis Aili Vindi meremaale. Vaataja pilgu ees justkui kohtuksid Läänemeri Vahemerega, 19. sajand 21. sajandiga ja tormine meri tüüne või sillerdavaga. Pildikesi lapsepõlvest, kunstnikuks kujunemisest, looduse tunnetamisest ja iseenese tunnete ära tundmisest, sellest, millal maal saab valmis ja inimene isiksuseks kujuneb, räägib kunstnik Aili Vint.Küsib Kaja Kärner. Kuulake 14. aprillil kell 12.05.

"Nii mahukat filmi, nii suurte ehituste ja dekoratsioonidega ma ei ole varem teinud. See oli raske ja huvitav töö", ütleb filmi- ja teatrikunstnik Kalju Kivi filmi "Igitee" kohta, mis pälvis tänavu kuus soomlaste filmiauhinda: parima filmi ja parima režissööri kõrval ka parima kunstnikutöö eest ja selle auhinna tõi koju just Kalju Kivi, olles seega esimene eestlane ajaloos, kes Soome filmiauhinna on saanud.Praegu koos mõttekaaslastega Viinistul steampunk-stiilis näitust ette valmistav Kalju Kivi vaatab oma elu ette- ja tahapoole laupäeval kell 12.05. Küsib Kaja Kärner.

Edu valem, ütleb seekordne loodimisele valitud teadlane, õigusajaloo professor Peeter Järvelaid, on valikus: sa kas loobud sellest, mis sul väga hästi ei õnnestu või arendad edasi seda, mis sul niigi hästi välja tuleb!Kadedusest teaduses, ajaloo kirjutamisest ja ümberkirjutamisest, heast akadeemilisest tavast ja õhkkonnast ning lõpuks plaanis olevast dokumentaalfilmist Otto Tiefi rollist ja saatusest räägib Peeter Järvelaid "Kajaloodis" laupäeval kell 12.05. Kaja Kärner küsitleb.

Kuhu on jõudnud Lääne-Euroopa sihiteadlik tegevus, et inimeste side oma rahvusliku identiteedi ehk rahvusliku omapildiga aegamööda nõrgeneks? Kuidas see mõtteviis mõjutaks eesti keelt ja kultuuri? Neile küsimustele otsib vastust keeleteadlane ja õppejõud Martin Ehala just neil päevil ilmunud raamatus „Identiteedimärgid. Ühtekuuluvuse anatoomia”. Selles raamatust võtab Martin Ehala kokku oma viimaste aastate uurimistööd identiteedi märgiteooria seostest eesti keelekeskkonnaga.